Dáýren Dııarov: QazAqparat júz jylda ataýyn talaı ózgertkenimen, negizin ózgertken joq

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - «QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttigi» AQ - keshegi Qazaq Telegraf agenttiginiń (QazTAG) jalǵasy, onyń túp tamyry ótken HH ǵasyrdyń tarıhı qoınaýynda jatyr. 1920 jylǵy tamyzda ROST-nyń Orynbor-Torǵaı bólimshesi retinde quryldy. 1925 jyly QazROST, al 1937 jyly QazTAG bolyp ózgertilip, Qazaq SSR Mınıstrler Keńesiniń qaraýyna berildi. Osy aıtýly data aıasynda Qazaq eliniń júz jyldyq tarıhynyń naqty faktiler men derekterine toly «QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttigi» mekemesin 2007 – 2016 jyldary basqarǵan Dáýren Keńesuly Dııarovty áńgimege tartqan edik.

- Men «QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttigi» ujymyna 2004 jyly keldim. 2007 jyly Agenttik basshysy bolǵanǵa deıin Bas dırektordyń ekonomıka jáne damý jónindegi orynbasary qyzmetin atqardym. Bul on jyl «QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttigi» mekemesiniń naryqta óz ornyn tapqan kezeńi boldy. Al, búgingi kúni ǵasyrlyq mereıli mejeni eńserip otyrǵan úlken ujymǵa qol jetken bıik tabystar tolaıym bola bersin degim keledi.

«QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttigi» jańalyqtaryn búginde sheteldik aqparat agenttikteriniń ózderi de jarııalaı bastady. Bul birlesip senimdilikpen jumys isteý nátıjesi. Óıtkeni «QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttigi» ózin eń senimdi derekkóz retinde tanytyp keledi, jańalyqtary on ret súzgiden tekseristen ótedi. Tek naqty jáne senimdi dúnıeler jarııalap, óz oqyrmandaryn qurmetteıtin agenttik.

- On jyldan astam agenttikte qyzmet ettińiz, sonyń ishinde biraz jyl basshylyq jasadyńyz. Júz jyldyq tarıhy bar agenttiktiń osynaý kezeńindegi este qalǵan erekshe estelikterińizben bólisseńiz.

- Kóne túrki jurtynan kónermeı kele jatqan bir ulaǵatty áńgime bar: «Áldeqalaı mol qazynaǵa kezikseńiz, bul týraly eshkimge tis jarmańyz. Eger bir jaqsy dos tapsańyz, ol jóninde jaqyn týystaryńyzǵa aıtyńyz. Al endi buryn sońdy estilmegen sózdi estiseńiz - ony dúıim elge jaıyńyz» degen. Mazmuny sál pál ózgesheleý bolǵanymen osynaý bir oı-tujyrymnyń maǵynasy bizdiń búgingi áńgimemizge arqaý bolýǵa turarlyq desem áste qatelespespin. Rasynda jaqsy jańalyqtardyń jarshysy bolǵanǵa ne jetsin.

«QazAqparat» agenttiginiń maqsat-mindetteri de osyǵan saıady desem artyq aıtqandyq emes. 2005 jyly Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstan Respýblıkasy prezıdenti saılaýy aıaqtalǵannan keıin buqaralyq aqparat quraldarymen kezdesýi boldy. Sol kezde Elbasy eń birinshi kezdesýin osy bizdiń «QazAqparat» Ulttyq kompanııasynda ótkizgen edi, bul kezdeısoq bolmady dep bilemin. Sol kezdesý barysynda Memleket basshysy QazAqparat Qazaqstandaǵy jaǵdaıdyń barlyǵyn dúnıejúzine lezde jetkizip otyratyn úlken agenttik bolýy qajettiligin eskertti. Sosyn : «2002 jyly Qazaqstan jýrnalısteriniń I Kongresinde men basqa otandyq buqaralyq aqparat quraldaryn aqparatpen qamtamasyz etip otyrý úshin Ulttyq agenttikti qaıta túletý ıdeıasyn usynǵan bolatynmyn, qazir osy ıdeıa oıdaǵydaı júzege asyrylýda» dep, bizdiń agenttikti erekshe atap ótkeni esimde. Elbasy tarapynan berilgen mundaı baǵanyń «QazAqparatqa» kórsetilgen aıryqsha senim men zor jaýapkershilik ekenin tereń sezine otyryp, sol senimdi aqtaýǵa barlyq kúshimizdi jumyldyrdyq. Senim úddesinen shyqtyq dep oılaımyn.

Osy rette, «QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttigi», ǵasyrlyq mejesinde respýblıkanyń qazirgi aqparat keńistiginde qazaq tilinde tól aqparat taratatyn birden-bir ulttyq aqparat agenttigi ekenin basa aıtqym keledi. Elimizdiń ekonomıkasy men áleýmettik-mádenı ómirindegi barlyq mańyzdy jańalyqtardy qazaq tilinde ǵana emes, aǵylshyn, orys, qytaı tilderinde bar álemge jarııa etip otyr. Buǵan 2019 jyly ashylǵan ózbek tilindegi nusqasyn qosyńyz. Osynyń bári elimizdiń sheteldegi ımıdjine aqparattyq qoldaý dep bilemin ári buny búginge deıin QazAqparat óz deńgeıinde atqaryp keldi, aldaǵy ýaqytta da atqara beredi dep oılaımyn.

Estelik demekshi, agenttiktiń 2007 jyldyń birinshi jarty jyldyǵyndaǵy kórsetkishteri mende saqtalyp qalypty. Sol derekterge júginsek, qazaq tilindegi saıt jańalyqtaryna kúndelikti 650-ge jýyq, oryssha jańalyqtarǵa 4000-nan astam, aǵylshynsha saıt habarlaryna 900-ge deıin oqyrman kirgen eken. Munymen qatar, úsh tildegi jańalyqtardy Reseıden, Qytaıdan, Kanada men AQSh-tan, Avstralııa men Ulybrıtanııadan, Japonııa men Sıngapýrdan, Túrkııadan, Eýropa elderinen turaqty túrde táýligine 800-ge deıin adam oqyp turǵan bolatyn. Jalpy «QazAqparattyń» saıtyna 50-den astam elde turatyn qazaq baýyrlarymyz oqyrman retinde tirkelgen. Agenttiktiń bul tirshiligine Nıderlandy, Norvegııa, Shvetsııa, Qytaı, Mońǵolııa jáne álemniń ózge elderinde turatyn qandastarymyz ózderiniń rızashylyqtaryn bildirgen jazbalar saqtalǵan.

- «QazAqparat» agenttigi ǵasyr jasap, júz jasqa tolyp otyr. Osynaý izgi istiń basynda turǵan aǵalarymyz ben apalarymyzdyń kóbi qazir joq. Agenttikti uzaq jyldar basqarǵan basshy retinde ótken tarıhqa kóz júgirtip ótsek?

- Keńes úkimeti tusynda agenttik (QazTAG) birinshi kezekte sotsıalıstik jáne kommýnıstik qurylystyń tájirbıesin jáne kórinisterin nasıhattaıtyn ıdeologııalyq quraldyń rólin atqardy ǵoı. Respýblıka boıynsha úkimet deńgeıindegi resmı habar berý QazTAG-tyń ǵana quzyrynda bolatyn, ári ol kezde barlyq radıo, teledıdar, gazetter resmı habarlardy tek QazTAG arqyly alatyn. Ekinshi jaǵynan, QazTAG respýblıkalyq, oblystyq, aýdandyq baspasóz betterinde basylatyn resmı, mańyzdy materıaldardyń qazaqshasyna jaýapty boldy. ıAǵnı tikeleı mindetti atqarýmen qatar QazTAG qazaqtyń aqparattyq pýblıtsıstıkasy men aýdarmasyn qalyptastyrdy dep aıta alamyn. Óıtkeni munda erekshe daryndy aýdarmashylar istedi. Olardyń basqalardan artyqshylyǵy barlyǵynyń birdeı ilespe aýdarma jasaı alatynynda bolatyn. Osy azamattardyń arqasynda kóptegen termın sózderdiń qazaqsha balamasy dúıim jurtqa tanys etilip, qoldanystaǵy sózdik qordyń aıasyn keńeıtýge múmkindik týdy.

1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasy otandyq baspasóz ishinde QazTAG-tyń shoqtyǵy bıik ekenin meılinshe ashyp kórsetti. QazTAG fototilshisiniń jeltoqsanshylardyń sotynan túsirgen sýreti gazetke basylǵannan keıin qoǵamda edáýir dúrbeleń bolǵany jadymyzda. Bir nazar aýdartar másele – 1986 jyldan keıin agenttiktegi qazaq tilindegi habarlarǵa mán berilip, QazTAG-tyń qazaqsha habarlary da shıraı bastady.

Saıyp kelgende, óziniń júz jyldyq tarıhynda agenttik atyn birneshe dúrkin ózgertkenmen negizin ózgertken joq, basty maqsat-mindetinen taıǵan emes. Ol – shynaıy jańalyqty der kezinde jedel jetkizý, qoǵam tirshiligindegi oqıǵalardy qalyń buqaraǵa tııanaqty dáldikpen habarlaý.

- «QazAqparat» agenttiginiń qurylymdyq júıesi men qyzmet aýqymynda táýelsizdik jyldary biraz ózgerister men jańalyqtar boldy. Sol týraly aıtyp ótseńiz.

- 1997 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jarlyǵymen QazTAG «Qazaq aqparat agenttigi Respýblıkalyq memlekettik qazynalyq kásiporny» bolyp qaıta quryldy. 2002 jylǵy 8 qarashada bul kásiporyn Úkimet qaýlysymen «QazAqparat» Ulttyq kompanııasy» ashyq aktsıonerlik qoǵamyna aınaldy.

Qurylymdyq ózgeristerdiń aqparattyq óndiristi jańasha uıymdastyrýǵa mol septigi tıdi. 1997 jyldan jańa zamanǵy aqparttyq tehnologııaǵa kóship, teletaıptyq tásilden elektrondy aqparat taratý tásiline kirisken agenttik respýblıkanyń barlyq oblystarynda, Qytaıda, Ózbekstanda, Reseı men AQSh-ta, Belgııada, Ázerbaıjan men Qyrǵyzstanda menshikti tilshileri boldy. Jedel de shapshań aqparat jasaýdy jetik meńgere bilgen bul tilshiler memlekettik, aımaqtyq, halyqaralyq mańyzdy oqıǵalarǵa qatysty bıliktiń ustanymy men saıası baǵdary, máseleniń mán-jaıy men shynaıy túp-tórkini tóńireginde oqyrmandarǵa ornyqty da naqty baǵyt-baǵdarlar tarata bastady. 2012-2014 jyldary «Qazaqstan» AQ Teleradıo Korporatsııasy quramyndaǵy «QazAqparat» aqparat agentigi boldyq. 2016 jyldan búgingi ataýymyz «QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttigi» bolyp ataldyq.

Túıindep aıtsam, «QazAqparat» Halyqaralyq aqparat agenttigi» zamana lebimen múlde jańa deńgeıge kóterilip, mazmuny men sapa turǵysynan da aıtarlyq dárejede birqatar jetistikterge qol jetkizip, naryqqa negizdelgen aqparat keńistiginde ózindik orny bar ekenin moıyndatty.

Sózimniń sońynda men «QazAqparat» HAA basshylyǵy men ujymyn ataýly mereıtoıymen shyn júrekten quttyqtaǵym keledi. Qadirli áriptesterimniń, kún saıyn aqparattyń alǵy shebinde júrgen jýrnalıster qaýymynyń eńbekteri elene bersin! Ujymnyń árbir azamatyna baıandy baqyt, otbasylaryńyzǵa bereke, birlik tileımin. Elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn!

- Áńgimeńizge rahmet!



Seıchas chıtaıýt