Dáýren Abaev tsıfrlandyrý arqasynda qansha qarjy únemdelgenin aıtty
Mınıstrdiń aıtýynsha, ótken jyly EKSPO kórmesi ótken aımaqta halyqaralyq ІT-startaptar tehnoparki óz jumysyn bastaǵan. Al shilde aıynda «Venchýrlyq qarjylandyrý týraly» zań qabyldandy. Osylaısha, venchýrlyq ınvestıtsııalar boıynsha normalar anyqtaldy.
«Astana habtyń» sheteldik qatysýshylary úshin vızalyq jáne eńbek rejımderin jeńildetý boıynsha jaǵdaı jasaldy. ıAǵnı, salyqtyq jeńildikter usynyldy. «Astana Hab» tehnoparkiniń aıasynda 3 akseleratorlyq baǵdarlama ótkizildi. Osylaısha 180 mıllıon teńge ınvestıtsııany quraıtyn 47 startap irikteldi. Tehnopark bazasynda otandyq jáne sheteldik ІT-kompanııalardyń zerthanalary ornalastyryldy», - dedi D.Abaev Úkimettiń búgingi otyrysynda.
Onyń aıtýynsha, «Aqyldy qala» jobasyn iske asyrý aıasynda bilim berý, densaýlyq saqtaý, qaýipsizdik, kólik jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyna aqparattyq texnologııalar keńinen engizilip keledi.
«Máselen, Astanada «SERGEK» jobasy jol-kólik oqıǵalarynyń sanyn 15 protsentke tómendetti. Elorda turǵyndary arasynda kólik kartasyn paıdalaný úlesi 43 protsentten 94 protsentke deıin artty. Osy tarıf engizilgen sátten bastap avtoparkter tabysy 30 protsentke ósti. Qarjynyń kóleńkeli aınalymy bolmaǵandyqtan shyǵyn da azaıyp otyr. Al Shymkent qalasynda ornatylǵan foto-beıne baqylaý kameralarynyń esebinen qylmys sany 16,7 protsentke, Jambyl oblysynda 22 protsentke azaıdy», - dep atap kórsetti D.Abaev.
Budan bólek, Astana qalasynda bilim berýdi tsıfrlandyrý aıasynda mektepterdiń naqty júktemesin anyqtaýǵa múmkindik týdy. Máselen, Pavlodar oblysynyń balabaqshalarynda 2 myńnan astam bos orynnyń bar ekeni anyqtaldy. Ony qurylysy 2 mıllıard teńgeni quraıtyn 4 balabaqshamen salystyrýǵa bolady.
«Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasynda Qostanaı, Soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Batys Qazaqstan jáne Jambyl oblystarynda tsıfrlyq jobalardy engizý esebinen elektr energııasyna jumsalatyn shyǵyndar 30 protsentke deıin qysqardy. Jalpy, 2018 jyly iske asyrylǵan tsıfrlyq sharalar qazirdiń ózinde elimizge 218 mıllıard teńgeden astam ekonomıkalyq paıda ákelgen eken. Tsıfrlandyrý esebinen qurylǵan jańa jumys oryndarynyń sany 43 myńnan asty. Bıylǵy jumys tártibi belgili. Memlekettik organdardyń jaýapkershilik aýmaǵy aıqyn. Ulttyq jáne jeke kompanııalar aldaǵy maqsattaryn anyqtap aldy. Sondyqtan jańa tehnologııalardy engizýden túsetin ekonomıkalyq áser aldaǵy ýaqytta qazirgi nátıjelerden de joǵary bolady dep nyq senimmen aıtýǵa bolady», - deıdi mınıstr.
Aıta keteıik, búgingi otyrysta QR Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstri Dáýren Abaev «Tsıfrlyq Qazaqstan» baǵdarlamasyn iske asyrý nátıjesi boıynsha esep berdi. Osy oraıda Úkimet basshysy Baqytjan Saǵyntaev tsıfrlandyrý aıasynda memlekettik organdardyń ózara baılanysyn kúsheıtip, aqparattyq texnologııalardy qoldanýdy talap etetin normalardy tezdetip bitirýdi tapsyrdy.