Dáýletshe Kúsepqalıev - alǵashqy qazaq dárigerleriniń biri, Alash qaıratkeri
Tarıhshy Alfııa Baıbolsynova HH ǵasyrdyń bas kezinde belsendi qyzmetimen kóringen Dáýletshe Kúsepqalıev esimi ásirese, qoǵamdyq-saıası is-sharalarda erekshe atalǵanyn alǵa tartady. Buǵan sebep - Nuraly han tuqymy Dáýletshe de - basqa alashordalyq belsendiler sekildi ár túrli qoǵamdyq formatsııanyń ózindik kúresi barysynda qalyptasyp shyqqan tulǵalar bolatyn.
HІH ǵasyrdyń sońy - HH ǵasyrdyń basyndaǵy bókeılik ózge qaıratkerlermen birge Dáýletshe de óńirdegi orys-qazaq mektebinde saýat ashyp, negizgi eki tilde (qazaq, orys) jáne qosymsha túrik, arab, tatar tilderinde bilim alady. Odan keıin 1887 jyly Orynbor qalasyndaǵy klassıkalyq erler gımnazııasynda oqyp, ony kúmis medalmen 1895 jyldyń 8 maýsymynda aıaqtaǵan. Bul kezde Orynborǵa aǵylǵan kóptegen qazaq marǵasqalarymen tanysyp, keıin olarmen uzaq jyl birlesken jumystar atqarady. Aıtalyq, Dáýletsheni únemi qoldap otyrǵan, bókeılik aqyn Sháńgereı Bókeev óziniń Orynborǵa jıi barǵan saparynda oǵan bir soqpaı ótpeıtin. Dáýletshe Kúsepqalıev Orynbor gımnazııasyn bitirgen soń, 1895 jyly 1 shildede Máskeý ımperatorlyq ýnıversıtetiniń rektoryna ýnıversıtettiń medıtsınalyq fakýltetine qabyldaýǵa ótinish jazyp, oqý ornynyń barlyq erejeleri men qaýlylaryn qatań ustanatyndyǵyn aıtady. Osylaısha, Máskeý ýnıversıtetine qabyldanady. Stýdenttik jyldary Dáýletshe Kúsepqalıev Oral áskerı kazachestvosynyń basqarmasynan stıpendııa alyp oqyǵan. Keıbir derekter boıynsha osy ýnıversıtettiń zań fakýltetinde qatar oqyp, eki dıplomǵa birge ıe bolǵan.
«Dáýletshe Kúsepqalıevtiń qoǵamdyq-saıası kózqarasynyń qalyptasýyna, bir jaǵynan, ol bilim alǵan Reseıdegi oqıǵalar, ekinshi jaǵynan, ózi shyqqan qalyń qazaq ortasynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası jaǵdaıynyń yqpaly zor bolǵany kúmánsiz. Ózi sııaqty kózi qaraqty orys dárigerlerimen tájirıbe almasýy, ortalyq qalalardaǵy alqaly jıyndarǵa qatysýy onyń tek dárigerlik tájirıbesiniń artýyna ǵana emes, saıası oıynyń shyńdalýyna da áser etpeı qalǵan joq», - deıdi tarıhshy Alfııa Baıbolsynova.
1900 jyly 12 maýsymda Dáýletshe Máskeý ýnıversıtetin támamdap, ýnıversıtet janyndaǵy medıtsınalyq tekserý saraptama komıssııasynan tájirıbelik kýrstan ótedi. Sol jyly 14 qazanda barlyq artyqshylyqtar men quqyqtarǵa ıe bolǵan lekar (emdeýshi) ataǵyn alady. Sóıtip, D.Kúsepqalıev ólke halqyna dárigerlik qyzmet kórsetý jumystarynyń bel ortasyna aralasady. Ol 1902 jyly óziniń týǵan jeri Taıpaq aýylyna dáriger bolyp kelip, osy óńirde alǵash ret shaǵyn aýrýhana ashýǵa uıytqy boldy. Búkil Taıpaq óńirinde jalǵyz dáriger atanady.
1903 jyldan sol kezdegi Oral oblysyndaǵy Іlbishin ýezindegi Qaraǵash, Óleńti, Jympıty, Sonaly, Qaldyǵaıty bolystaryna dárigerlik qyzmet kórsetedi. Keıin Gýrev ýezine qarasty 2-ýchaskeniń Qyzylqoǵa, Oıyl, Esbol, Qarabaý, Kermaqas, Qıyl, taǵy basqa bolystaryna dáriger retinde jumysqa jiberiledi ári osy ýchaskede krestıan nachalnıgi, Kermeqas 1 klastyq orys-qazaq ýchılışesiniń qamqorshy-popechıteli qyzmetin atqarady. Onda Dáýletshe tek dárigerlik jumysyn atqaryp qana qoımaı, qoǵamdyq-saıası is-sharalardyń bel ortasynda júredi. Ásirese, qara qazaqtyń saýatyn kóterýge úlesin qosyp, Kermaqasta II jyldyq orys-qyrǵyz mektebin ashýǵa uıytqy bolady.
Sol jyldary kórnekti qazaq aqyny Sháńgereıdiń aǵasy Muhamedkereı Bókeevtiń qyzy Aıshaǵa úılenedi. 1912 jyly Jympıty zemstvolyq aýrýhanasynyń meńgerýshisi bolyp taǵaıyndalady. 1912 jyldan bastap Jympıty zemstvolyq aýrýhanasynyń meńgerýshisi bolýmen qatar ol sondaı-aq krestıan nachalnıgi degen laýazymǵa ıe bolady.
Ol kezeńde Jympıty aýrýhanasy zemstvonyń qarjysymen jumys jasaǵan. Ol aýrýhananyń meńgerýshisi ǵana bolyp qoımaı, emdeýmen birge aýrýdy boldyrmaý sharalaryn júzege asyrýda alǵashqy bastamashy bolǵan. Ásirese, oba, sheshek aýrýlarymen kúreste óte kóp eńbek sińirgen. Halyq arasyndaǵy belsendi qyzmeti ári biliktiligi úshin 1914 jyly Dáýletshe salyna bastaǵan Taıpaq aýrýhanasyna meńgerýshi etip jiberiledi.
«Ol óz densaýlyǵynyń nasharlyǵyna qaramastan, halyqqa medıtsınalyq qyzmet kórsetýde aıanbaı eńbek etedi. Dárigerlik qyzmette de, qoǵamdyq isterde de jaýaptylyq tanytty. Alashorda taraǵan kezde Qyrǵyz (qazaq) revolıýtsııalyq komıtetiniń quramyna enedi. Keıin ol biraz ýaqyt oblystyq sanepıdstansasyn basqarady. Densaýlyǵynyń nasharlaýyna baılanysty Qyrǵyz revolıýtsııalyq komıtetinen Jympıty ýezine qaıta jiberýin ótinedi. Bul jóninde (1920 jylǵy 19 maýsymda) «Oral oblystyq revolıýtsııalyq komıtettiń dárigeri D.Kúsepqalıevtiń Oraldan shyqqandyǵy jóninen habarlaýyńyzdy ótinemiz. Onsyz ýezd dárigersiz qaldy», - dep revkom predsedateli E.Qasabolatov telegramma jibergen edi», - deıdi tarıhshy.
Jympıtyǵa qaıtyp oralyp, óziniń halyqqa qyzmet etý jumysyn jalǵastyrady. Sondyqtan bul baǵytta Batys Qazaqstan aımaǵynyń birqatar bolystaryn qaraýshy dáriger retindegi Kúsepqalıevtiń eńbegi zor boldy. Oǵan dálel, dárigerlik ınspektor mindetin atqarýshy, keıinnen Batys Qazaqstan densaýlyq saqtaý isiniń iri qaıratkeriniń biri jáne uıymdastyrýshy A.V.Gekke 1915 jyly Jympıty aýrýhanasynyń dárigeri Dáýletsheniń bolys terrıtorııasynda obanyń órshigen ýaqytynda qalaı eńbek etkeni jaıly jazdy. Bul oqıǵaǵa Mirjaqyp Dýlatov «Qazaq» gazetinde maqala arnady.
«Dáýletshe Kúsepqalıev - sondaı-aq «Qazaq» gazetine qalam qyzmetimen qoldaý kórsetkenderdiń biri. Osy eńbegi úshin gazet basqarmasy 1914 jyly 45-nómirinde oǵan basqa azamattarmen birge alǵys aıtty. Dáýletshe oǵan qosa 1915-1916 jyldary Jaıyq óńirinde saýda-kásipkerlik istiń órkendeýine úlesin qosyp, mal tuqymyn asyldandyrýmen aınalysty. Bir órkeshti baktrıan túıeleri men jergilikti tuqym arasynan tózimdi de ónimdi jańa nar tuqymyn shyǵardy. Sondaı-aq shaǵyn nesıemen jumys isteıtin sharýashylyqtar, nesıe beretin uıymdar qurý isine uıtqy boldy. H.Toqberlınmen birlesip «Qazaq» gazetinde (1910, №210) ýaq qaryz uıymdaryna qatysýǵa shaqyrǵan «Qazaq halqyna» atty maqala jarııalady», - deıdi tarıhshy.
D.Kúsepqalıev Іshki (Bókeı) qyrǵyz ordasynyń dárigerleri sııaqty, birneshe ret Reseıdiń kórshi gýbernııalaryndaǵy obaǵa qarsy sezderdiń jumysyna qatysady. Nátıjesinde 1899-1915 jyldarda Oral jáne Torǵaı oblysynyń eki ýezin qosqanda, dárigerlik qyzmet sapasy artady.
Ol 1917 jylǵy Aqpan tóńkerisinen soń oryn alǵan saıası oqıǵalarǵa belsene aralasty. Sol kezdegi qazaq halqynyń kóshbasshysy bolǵan zııalylarmen baılanys jasaı otyryp, olardyń jańa qoǵam qurý sáti kelgeni týraly aıtqan oılaryna qosylady. Osyǵan oraı D.Kúsepqalıev 1917 jylǵy 19-22 sáýir aralyǵynda Oral qalasynda ótken Jaıyq qazaqtarynyń 1-sezinde qurylǵan Oral oblystyq qazaq komıtetine múshe bolyp enedi. Al 1918 jyldyń mamyr aıynyń sońynda Jympıtyda ótken ІV Oral oblystyq qazaq seziniń qararymen qurylǵan «Oıyl ýálaıaty» ýaqytsha úkimeti quramyna 7 adamnyń biri bolyp Dáýletshe Kúsepqalıev saılanady.
Reseıdegi saıası tóńkeriske baılanysty oblys, ýez, bolys jáne aýyldarda eski qulaǵan úkimettiń ornyna jańa Ýaqytsha úkimettiń basqarý oryndary qalyptasa bastaıdy. Qazaqstanda da ol bılik oryndary alǵashqy kezeńde azamattyq komıtetter retinde paıda bolady. Bul komıtettermen bir mezgilde stıhııaly túrde oblystyq, ýezdik jáne bolystyq deńgeıde Qazaq azamattyq komıtetteri quryla bastaıdy. Qazaq komıtetteriniń ókilderi oblystyq jáne ýezdik azamattyq komıtetterdiń atqarý organdaryna múshe bolyp enedi. Oblystyq jáne ýezdik Qazaq komıtetteriniń qalyptasa bastaǵandyǵy týraly alǵashqy habarlar «Qazaqtyń» 1917 jylǵy 17 naýryz kúngi sanynda jarııalanady. Olardyń birinde Oral qalasynda 10 naýryz kúni el ókilderiniń jınalysy bolyp, eldiń tynyshtyǵyn, bútindigin saqtaý úshin jáne ásker men halyqqa azyq daıyndaý maqsatynda oblystyq Qazaq komıteti qurylyp, ol komıtetten Oral oblystyq azamattyq komıtetine múshelikke Dáýletshe Kúsepqalıev, Ǵubaıdolla Álibekov jáne ІІ Dýma depýtaty B.Qarataevtyń saılanǵany jóninde aıtylǵan.
Qazaq ólkesinde keńestik bıliktiń ornaýynan keıin Dáýletshe Kúsepqalıev 1920 jylǵy naýryz - 1920 jylǵy shilde aralyǵynda Orynbor qalasynda Qazásrevkomnyń densaýlyq saqtaý bólimi sanıtarlyq-epıdemıologııalyq qosalqy bóliminiń meńgerýshisi bolady. Bul salada kúıeý balasy, dáriger Esenǵalı Qasabolatovpen ekeýi pikirles ári qyzmettes boldy. Olar sol kezdegi eldegi aýyr jaǵdaıǵa qaramastan, halyq arasynda keń sanıtarlyq-epıdemıologııalyq jáne saýyqtyrý sharalaryn júrgizedi. Óz ótinishimen jáne Oral gýbrevkomnyń tóraǵasy Esenǵalı Qasabýlatovtyń suraýyna oraı, 1920 jyly shildede Jympıty ýezdik aýrýhanasyna meńgerýshi etip jiberildi. E.Qasabolatov Orynborǵa aýysqannan keıin, 1921 jyly Taıpaq dárigerlik ýchaskesine meńgerýshi boldy.
1928-29 jyldary tárkileý jáne aýyldy kúshpen otyryqshylandyrý bastalǵan kezde osy naýqanǵa batyl qarsy shyǵady. Sol úshin 1929 jyly qarashada «Meńdeshev tobynyń quramynda jikshil kúreske qatysty» degen aıyppen qyzmetten bosatylady jáne «jartylaı feodal ári burynǵy Alashorda qaıratkeri» degen eki sanatpen tárkilenip, Oral okrýginiń 113 baıy qatarynda Jetisý okrýgine jer aýdarylady. Dáýletshe Kúsepqalıevtiń otbasynyń jer aýdarylýyna qatysty birqatar muraǵat derekteri saqtalǵan. 1929-1934 jyldary Almatyda respýblıkalyq venerologııalyq dıspanserde dáriger bolyp jumys jasaıdy. Munda inisi Súleımennen týǵan Ámınaǵa úılengen taǵy bir Alash qaıratkeri Ahmet Mámetov meńgerýshi bolatyn. Sonymen qatar Almaty aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtynda oqytýshy retinde dáris berdi. 1934-1940 jyldar aralyǵynda Almaty oblysy Qaskeleń aýdandyq aýrýhanasynyń, Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy Keles aýdandyq aýrýhanasynyń bas dárigeri, keıinnen Semeı oblysy Abaı aýdandyq aýrýhanasynyń bas dárigeri bolyp qyzmet atqarady. Bul jyldary Dáýletshe Kúsepqalıev densaýlyq saqtaý isine óziniń bar bilim-jigerin jumsaǵan bilikti maman, kórnekti dáriger retinde kópshilikke tanymal bolady.
Derekter boıynsha Dáýletshe dáriger 1944 jyly ózi emdep júrgen aýrýlardan juqpaly indet juqtyryp, aýyryp, qaıtys bolǵan. Ony tanystary, dostary men balalary Semeı oblysyna jerlegen kórinedi.
«Dáýletshe Kúsepqalıevtyń ómir joly men qyzmeti týraly zertteý jumystary budan bylaı da jalǵasa bermek. Ásirese, onyń ómiriniń sońǵy jyldary jáne artynda qalǵan balalarynyń taǵdyry týraly derekter izdestirilýde. Taǵy bir aıta ketetin jaıt, eli úshin eńbek etken dáriger ári Alash qaıratkeri Dáýletshe Kúsepqalıevtiń esimin este qaldyrý sharalaryn da qolǵa alý qajet-aq», dep túıindedi oıyn A.Baıbolsynova.