Dástúrli dinder kóshbasshylary sezi elimizdiń bedelin asqaqtata túsedi - Darhan Káletaev
Rasynda, jańa ǵasyrdyń ekinshi onjyldyǵyndaǵy álem adam tanymastaı ózgerdi. Jańa ǵasyr, tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa bizge óziniń joǵary sapadaǵy, ǵylymı-tehnologııalyq jańalyqtarymen ǵana kelgen joq. Bizdiń aldymyzǵa jańa syn-qaterler men táýekelderdi ala keldi. Sonyń ishindegi eń qaýipti de shetin syn-qater - dinı alaýyzdyq, ekstremızm men terrorızm. Qazirgi tańda dinı ekstremızm men terrorızmniń jergilikti nemese jahandyq sıpaty joq, delingen "Egemen Qazaqstan" gazetinde jaryq kórgen "Beıbit álemniń dánekeri" atty maqalada.
Memleket basshysy atap ótkendeı, bul problema toǵysyp, búgingi kúni búkil álemniń basty qaterleriniń birine aınalyp otyr. Bul qaterdiń bultyn seıiltý úshin saıası erik-jiger men parasattylyq, dinı ymyra men tatýlyq qajet. Osy turǵyda 10-11 qazan aralyǵynda Astanada ótetin VI Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi dúnıe júzi kóz tigip otyrǵan, halyqaralyq aýqymdaǵy bedeldi basqosý ekeni daýsyz. Sebebi birinshiden, dinı sıpattaǵy shıelenister, qaqtyǵystar, ekstremızm men terrorızm órship turǵan qazirgideı ýaqytta halyqaralyq qoǵamdastyq ta, memleketter men halyqtar da beıbitshilikke, toleranttylyqqa úndeıtin, qarý men óshpendilik emes, birlik pen ımandylyq jolyn usynatyn osyndaı joǵary dárejedegi dıalogqa zárý bolyp otyr.
Ekinshiden, dinder arasyndaǵy dıalog kópkonfessııaly, kópetnosty memlekette tynysh ta baqýatty ómir súrýdiń sony úlgisin qalyptastyrǵan, halyqaralyq, óńirlik deńgeıde árdaıym beıbit álemniń dánekeri, jaqtaýshysy bolyp kele jatqan Qazaqstanda ótkiziledi. Úshinshiden, elimizde altynshy márte ótkizilip jatqan álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri jıynynyń dinaralyq qarym-qatynas pen dıalogtardaǵy tarıhy men baı tájirıbesin, tabysty nátıjelerin de eskerý kerek.
Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen, alǵash ret 2003 jyly shaqyrylǵan bolatyn. Osy jylǵy 13 aqpanda musylman, hrıstıan jáne evreı uıymdary qatysqan, dinderdiń, mádenıetter men halyqtardyń jaqyndasýynda mańyzdy ról atqarǵan beıbitshilik pen kelisimniń Halyqaralyq konferentsııasynda Memleket basshysy sóz sóıledi jáne barlyq konfessııa ókilderine Qazaqstanda Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezin ótkizý týraly bastamasyn aıtty. Bastama qyzý qoldaý tapty.
Qazaqstan bastamasynyń asa ózektiligi men ómirsheńdigin 2003 jyly 23-24 qyrkúıekte ótken Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń tuńǵysh sezi-aq áıgilep bergen bolatyn. Osy jıynda Memleket basshysy N.Á.Nazarbaev Sezd ótkizetin arnaıy ǵımarat salý josparyn jarııalap, kelesi kezdesýdi jańadan salynatyn «Beıbitshilik jáne kelisim» saraıynda ótkizý týraly sheshimin habarlady. Dinaralyq sammıt jumysynyń qorytyndysy boıynsha Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń І sezine qatysýshylardyń Deklaratsııasy qabyldandy. Osylaısha, alǵashqy kúnnen bastap Astana seziniń mańyzy men aýqymy aıqyndalǵan edi.
Sol ýaqyttan beri 2003, 2006, 2009, 2012 jáne 2015 jyldary Astana qalasynda Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń bes basqosýy ótkizildi. Bul basqosýlarǵa álemdegi ıslam, hrıstıan, ıýdaızm, býddızm, sıntoızm, daosızm jáne ózge de dástúrli dinderdiń basshylary men kórnekti ókilderi derlik qatysty. Tipti, saıası, teologııalyq turǵydaǵy qatynastary asa qaıshylyqty sanalatyn, ǵasyrlar boıy ózara dúrdaraz bolyp júrgen din jetekshileri de Astana tórinde bir ústelde otyrdy. Búgingi dáýirdiń rýhanı qaıratkerleri, gýmanıtarlyq oıdyń alyp ókilderi men ǵulamalar, BUU Bas hatshysy, korolder men memleketter basshylary qatysyp, sóz sóıledi.
Sezdiń pikirtalas alańdarynda dinı qaýymdastyqtardy rýhanı jaqyndastyrýǵa baǵyttalǵan mazmundy áńgimeler aıtyldy, azamattarǵa, halyqtar men úkimetterge joldanǵan deklaratsııalar men úndeýler qabyldandy. Astana sezi eshqashan óziniń aldyna qoıǵan qaǵıdattary men maqsattarynan aınyǵan emes.
Bıylǵy 10-11 qazanda ótetin basqosýdyń jóni tipti bólek. Geosaıası, geoekonomıkalyq jaǵdaı jyl saıyn emes, aı saıyn, kún saıyn ózgerip jatyr. Adam ómiriniń aınymas qaǵıdattary sanalyp kelgen beıbitshilik pen kelisim, tózimdilik tóńiregindegi áńgimelerdi qaıta oralǵan «Órkenıetter qaqtyǵysy» uǵymy yǵystyra bastaǵandaı. Memleketaralyq saýda soǵystary, Mıanmadaǵy dinı zorlyq-zombylyq, Sırııadaǵy uzaqqa sozylǵan shıelenis, Taıaý Shyǵystaǵy turaqsyzdyq jáne t.b. barshamyzdy osy álemdik qubylystarǵa basqa, jańasha kózqaraspen qaraýǵa májbúrleıdi. Aýǵanstandaǵy ahýaldyń qaıtadan ýshyǵýy Ortalyq Azııaǵa, sonyń ishinde Qazaqstanǵa da salqynyn tıgizetini alańdatpaı qoımaıdy.
Mundaı jaǵdaıda biz úshin Qazaqstannyń ishki, syrtqy qaýipsizdigin bekemdep, dinı turaqtylyqty kózdiń qarashyǵyndaı saqtaý mindetimiz ekeni aıtpasa da túsinikti. Bul baǵytta memleket tarapynan júrgizilip jatqan is-sharalar óz nátıjesin berip otyr. Qazaqstandaǵy dinı ahýal - turaqty. Memlekettiń din qatynastaryn retteýdegi zaıyrlylyq ustanymy halyqtyń qoldaýyna ıe. Eldegi 18 dinı konfessııanyń ókilderi dinı bostandyqta, tolerantty, tatý-tátti ómir súrýde. Biz qazirgi ýaqytta din salasyndaǵy ýákiletti organ qyzmetiniń jańa baǵyt-baǵdarlaryn jasap, iske asyryp jatyrmyz. Sonyń ishinde, negizgi qaǵıda - halyqpen qoıan-qoltyq jumys isteý, qoǵamdyq ortada, jastardyń arasynda úzdiksiz aqparattyq-túsindirý sharalaryn uıymdastyrý bolyp tabylady. Ol úshin Qoǵamdyq damý mınıstrligi janynan dinı máseleler jónindegi respýblıkalyq aqparattyq-túsindirý toptary qurylǵan.
Jetekshi ıslam uıymynyń áleýetin arttyrý maqsatynda Qazaqstan Musylmandary dinı basqarmasyn damytýdyń 2020 jylǵa deıingi tujyrymdamasy kezeń-kezeńimen júzege asyrylýda. Ásirese otandyq dinı kadrlardyń, ımamdar men teologtardyń biliktiligin arttyrý turǵysynda keshendi sharalar qolǵa alyndy. «Nur-Múbarak» ýnıversıteti janynan dinı ekstremızmniń aldyn alý salasynda teologtardy qaıta daıarlaý jónindegi ınstıtýt quryldy. Orta merzimdik strategııalyq baǵyttardy aıqyndaıtyn, din salasyndaǵy memlekettik saıasattyń 2017-2020 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy iske asyrylýda.
Sondaı-aq rýhanı jáne aǵartýshylyq jumystardy uıymdastyrýǵa, qazaqstandyq qoǵamnyń dástúrli, mádenı jáne otbasylyq qundylyqtaryn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan is-sharalar úzdiksiz júrgizilýde. Qazaqstan dinı bostandyq máselesi boıynsha halyqaralyq, quqyqtyq mindettemelerin de múltiksiz oryndap keledi. «Dinı lıderler qaýipsiz álem úshin» taqyrybymen ótetin Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VI sezinde Qazaqstannyń din qatynastaryn retteýdegi osy úlgisi de sóz bolary anyq. Astana sezinde Qazaqstannyń osy saladaǵy jetistikteri laıyqty atalyp ótedi dep oılaımyz.
«Qazaqstannyń bastamasy boıynsha shaqyrylǵan Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi de osy zamanǵy dinder arasyndaǵy jahandyq únqatysýdyń quramdas ta yqpaldy bóligine aınaldy. Ol eleýli ról atqaryp, dinı lıderlerdiń, dinder men halyqtardyń arasyndaǵy ózara túsinistiktiń ósýine járdemdesýde» dep Elbasymyz aıtqandaı, Astanadaǵy álem dinbasylarynyń jıyny tabysty ótip, táýelsiz elimizdiń álemdik dárejedegi abyroıy men bedelin taǵy da asqaqtata túsedi degen senimdemiz.
Darhan Káletaev, Qazaqstan Respýblıkasynyń Qoǵamdyq damý mınıstri
Foto: egemen.kz