Darynymen tanylǵan tulǵalar: Qazaqstan Lenın komsomoly syılyǵyn ıelengen 24 qarymdy qalamger

ASTANA. QazAqparat - Ádebıet, ǵylym, tehnıka, óndiris, mádenıet salasynda joǵary jetistikke qol jetkizgen jastarǵa beriletin Qazaqstan Lenın komsomoly syılyǵy Keńes Odaǵy aýmaǵynda alǵashqylardyń qatarynda belgilendi. Oǵan deıin tek Ýkraınada N.Ostrovskıı atyndaǵy Ýkraın Lenın komsomoly syılyǵy bolǵan edi (1958). Qazaqstan Lenınshil kommýnıstik jastar odaǵy taǵaıyndaıtyn syılyq 1964 jyldan 1990 jylǵa deıin eki jylda bir ret berilip, barlyǵy 24 qalamger marapattaldy. Biz ádebıet pen jýrnalıstıka salasynda osy syılyqpen marapattalǵandar týraly aıtyp otyrmyz, dep jazylǵan «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen «Darynymen tanylǵan tulǵalar» atty maqalada.

Ánýar Álimjanovtyń «Kúnge bet alǵan kerýen» povesine baǵany da, batany da kózi tiri kezinde Muhtar Áýezovtiń ózi bergen bolatyn. Qadamyn jýrnalıstıkadan bastaǵan Ánýar atalǵan shyǵarmada shalǵaıdaǵy qoıly aýyldyń qoıasyn aqtaryp, tynys-tirshiligin sóz ete otyryp, keıipkerleriniń jan­qııarlyq eńbegin jańa qyrynan kór­setedi. Sondyqtan 60-jyldary jar­qyraı kóringen Álimjanovtyń tuń­ǵyshtar qatarynda jastar syılyǵyn alýy da zańdy edi. Respýblıka Lenın komsomoly syılyǵyn alǵandardyń ishinde Oljastyń orny bólek. Ol bul syılyqty 28 jasynda ıemdenip, arǵy-bergi laýreat atanǵandardyń ishinde eń jasy boldy. Oljastyń ıÝrıı Gaga­rınge arnap jazǵan «Adamǵa tabyn, Jer, endi» poemasy kezinde tórtkil dú­nıeni dir silkindirdi. Tipti, Oljas Súleı­menov sol kezde qaı jaǵynan da KSRO-nyń basty qarsylasy sanalatyn AQSh-tyń tórinde jastar aýdıtorııasyn jańǵyrtyp, tebirene óleń oqyǵan-dy.

23 jasynda dúnıeden ótken jas­tardyń jalyndy jyrshysy Sattar Erýbaevqa qaıtys bolǵannan keıin Lenın komso­moly syılyǵy berildi. Sat­tardyń «Meniń qurdastarym» romany sol tusta qazaq ádebıetinde kádim­gideı sensatsııa týǵyzdy. Onyń ústine roman avtory jigit jasyna jetpegen áli bozbala bolsa she. Erýbaevtyń novellalarynan da jastyqtyń samaly men jigeri qosyla órilip, beınebir jastyqtyń janartaýyndaı áser etýshi edi.

Biri oıshyl, biri lırık, biri qýatty aqyn bolyp kelgen úsh qurdas - Qadyr Myrzalıev, Jumeken Nájimedenov, Tuman­baı Moldaǵalıev syndy shaıyrlar da ádebıette qatar júrip, jastar syılyǵyn birinen soń biri enshiledi.

Qadyr jyrlarynyń qalyń oqyr­mannyń oıynan shyǵatyndyǵy da sol, ol oqyrmannyń «oı ormanyndaǵysyn» tap basyp taýyp, sony jyrǵa qosa bile­tindiginde. Óle-ólgenshe Myrza Áliniń urpaǵy óleń ólkesindegi myrzalyǵynan aınyǵan joq, sóıtip, qazaq poezııasynda qaıtalanbas qoltańbasyn qaldyrdy.

Qadyr men Jumekennen keıin ile-shala Tumanbaı Moldaǵalıev te «Jańa dápter» jyr jınaǵy úshin Qazaqstan Lenın komsomoly syılyǵynyń laýreaty atandy. Jalpy, atalǵan jastar syılyǵy týraly Tumaǵań tómendegishe áńgimeleıdi: «Jas kezińde «syılyqtar alsam eken-aý» degen oı bolady. Meniń za­mandastarym - Qa­dyr, Jumeken, Ənýarlar komsomol syılyǵyn alyp jatqan kezde, artynsha men de aldym. Qadyr menen 3-4 aı úlken. Əri onyń aty dúrkirep tur­ǵan kezi ǵoı. Onyń sol tusta shyq­qan «Oı ormany» degen jınaǵy qazaq poe­zııasyndaǵy úlken qubylys boldy. Jumekenniń de shyǵarmalary biri­nen-biri tereń, kórkem dúnıeler. Osy qurdastarymnan keıin syılyq alǵanymdy maqtanysh kóremin».Qa­lamdastardyń bir-birine degen erekshe syılastyǵy, birin-biri baǵalaı bilý­diń ónegesi osyndaı-aq bolar!

Saǵynyshtyń qudiret-kúshin áleýetti jyr tolqyndary arqyly terbetip, adam bitkenniń osy sezimge degen erekshe tolǵanysyn shabyttana jyrlaǵan Tólegen Aıbergenovtiń de kelte ómirin­de qaldyrǵan murasy jeterlik.

Saǵynysh degen aldynda turǵan aq ala basty kók zańǵar,

Degenmen, janym, kógildir dúnıe saǵynbaǵasyn araısyz,

Ómirde mynaý saǵynbaǵandar baqytsyz, baqsyz, talaısyz,

Qazaqtyń jyry - Abaısyz.

Osylaı tek Tólegen ǵana tolǵanady, Tóle­gen ǵana shalqar shabytty zańǵar kókke sharyqtata alady. Aıbergenov úshin aqyndyq degenimiz - jyr kesteleý ǵana emes, adamzattyń ar-uıatynyń sımvoly.

Naqaqtan kúıip baratsa nurly kún úshin bir tutqyn,

Kes-kestep baryp keýdeńdi oǵyna tosý myltyqtyń.

Qaldyrmaý úshin uıatqa kúnásiz mynaý dúnıeni,

Jamaý qyp basý ózińdi aýzyna barlyq jyrtyqtyń.

Minekı, aqyn ataýlynyń myna ómirdegi ózindik mıssııasy. Orda buzar otyzynda o dúnıelik bolǵan Tólegen keıingilerge, poezııa kóshine ileskenderge osyndaı óshpes ónegeni amanattap ketti.

«Men ózim de talaıdy moıyndaǵam, Endi ózimdi solarǵa moıyndatam» dep poezııaǵa erekshe ekpinmen kelgen Muh­tar Shahanov ta á degennen jas­tardyń izdep júrip oqıtyn aqynyna aınaldy. Syılyq alǵan «Tanakóz» poemasyn jastar qaýymy jatqa so­ǵyp, poema keıipkerimen syrlasyp, muńdasatyn deńgeıge jetti. Aıtpaqshy, Muhańnyń jastar syılyǵyna usy­nylǵan kezdegi kórsetken iriligi keıingilerge úlgi bo­larlyq. Ekiniń biriniń qolynan kele bermeıtin iri­lik! Ol oqıǵany aqyn Nadejda Lýsh­nıkova tómendegishe áńgimeleıdi: «Kezinde Muhtar Shahanov ekeýmiz Lenın komsomoly syılyǵyn alýǵa qatar túsip qaldyq. Sonda Muh­­tar uıymdastyrýshylarǵa: «Na­dejda qyz bala ǵoı, joly jińishke. Syılyqty Nadejda alsyn», - dep jolyn maǵan berdi. Sol tustaǵy biz­diń zamandastarymyz osyndaı márt ke­lýshi edi ǵoı. Men jigitterdiń osy qa­sıetterine qashanda rızamyn».

«Keń bolsań, kem bolmaısyń» de­mekshi, keńdik tanyta bilgen Muhań birshama jyldan keıin, ıaǵnı 1982 jy­ly «Lıkı vremenı» kitaby úshin Búkilodaqtyq Lenın komsomoly syı­lyǵyn da ıelendi. Aıtpaqshy, onyń aldynda Oljas Súleımenovke de «Dobroe vremıa voshoda» atty óleńder jınaǵy úshin Búkilodaqtyq Lenın komsomoly syılyǵy berilgen-di.

Árıne, syılyq ataýly adamnyń shyǵarmashylyq eńbegine beriledi ǵoı. Alaıda, jastar syılyǵyn alǵandardyń ishinen keıin el basyna kún týǵan sátte basyn qaterge baılaǵan qaıratkerler de shyqty. Ásirese, onyń ishinde Saǵat Áshimbaevtyń orny dara tur. Jeltoqsan oqıǵasy kezinde laýazymdy qyzmette júrgenine qaramastan, azamattyqtyń úlgisin kórsetti. «17-18 dekabr! 1986 jyl! Men bul kúnderdi umytqan kúni ult namysy degen uǵymdy da umytatyn shyǵarmyn. Al ony umytqan jerde baryńnan da joǵyń jaqsy (22.XII.86 j.) dep jazǵan bolatyn Saǵat aǵa. Saǵattyń synshylyǵymen qatar qaıratkerligi de qaı kezdegi bolsyn qazaq oǵylanynyń boı túzer temirqazyǵy!

«Planeta bop Esenın aınalyp júr» atty óleńinde Esenǵalı aqyn «Kókke ketti Esenın serilikpen, Esenǵalı mynda júr kóp úmitpen. Aspan jaqty ázirge qoıdy-aý deımin, Jerde óıtkeni, jumys kóp ony kútken». Sol kezde «jerdegi kóp jumysqa» qulshyna kirisken Esenǵalı shyǵys shaıyrlaryna tán naqyshpen, maqammen qazaq poezııasyna ózgeshe lep ákeldi. Talǵammen, tartyna jazyp júrip-aq Sholpan juldyz ispetti qazaq ádebıetiniń kógindegi shoqtyǵy bıik shaıyrǵa aınaldy.

Talǵam demekshi, bul turǵysynan alǵanda Tursynjannyń da talǵamy bólek, Shapaıdy aıtamyz. Qazirgi oqyr­­man Tursynjannyń jazǵandaryn qalt­qysyz qabyldaıtyn deńgeıge kó­terile almaı otyr-aý degen oıǵa qa­lasyń. Intellektýaldyq óresin aıqaı­lamaı, sanalyǵa astarlap jetkizip, ult sanasynyń jan-jaqty ósýine ónim­di eńbek etip kele jatqan qalamger. Shapaıdyń jazǵandaryn túsinip qa­byldar bolsaq, ıntellektýaldyq ult týraly baǵdarlama qabyldaýdyń qajeti de joq-aý. Qysqasy, Qadyrdyń «Oı or­many» men Tursynjannyń «Oı tú­binde jatqan sózi» arasynda qazaqtyń ıntellektýaldyq órisin keńeıtetin talaı-talaı oı oramdary jatqany anyq. Eń bastysy, sol oılardyń qyzýy qalyń qazaqqa juǵysty bolsyn delik.

Búginimizdi bútindeı almaı, qazirgi sharýamyzdyń qııýyn kelistire almaı júrip, keıde ótkendi synaýǵa qu­mar­myz. Ótkendegi jaıylǵan ıdeo­logııalyq órisimiz sonshalyqty sorly bolatyn bolsa, qazaq ádebıetinde tań­daı qaqtyrar demesek te, jappaı tu­shynyp oqıtyn shyǵarmalar dúnıege keler me edi?! Syılyq talaptylardy talanttylar qataryna qospaǵanymen, jastardy yntalandyrý belgili bir deńgeıde shyǵarmashylyq izdeniske, eńbekqorlyqqa jetelegeni anyq. Oral­han Bókeev, Rollan Seısenbaev, Kúlásh Ahmetova, Baqqoja Muqaev, Asqar Egeýbaev syndy talapty jas­tardyń eńbegin baǵalaý sonyń aı­­ǵa­ǵy. Qazaq eli táýelsizdigin alar qar­sańda Ulyqbek Esdáýletov, Baıbota Serikbaev, Erik Asqarov, Baqytjan Qanapııanov esimdi qalamgerler de daryndy laýreattar qatarynan tabyldy.

Aqyn-jazýshylarmen qatar qalamy júırik jýrnalıster de úzdikter qa­tarynan kórindi. «Lenınshil jas» ga­zetinde óner, adamgershilik máseleleri týraly jazǵan dúnıeleri oqyrman tarapynan úlken qyzyǵýshylyq týǵyzǵan Jarylqap Beısenbaev, «Lenınskaıa smenada» kórkem tildi ocherkterimen jurtty baýraǵan Sergeı Obolenskıı (1984), radıojýrnalıst Larısa Voronına (1986) syndy talaby myqty jastar da Le­nın komsomoly syılyǵyna ıe boldy. Qazaq jýrnalıstıkasynyń áleýetin á degennen jeke shyǵarmashylyǵymen tanytqan Jarylqap Beısenbaevtyń redaktorlyq qoltańbasy keıin «Ana tili» gazetiniń redaktory bolǵan tusta jarqyraı kórindi.

Jastarǵa syılyq berer tusta sa­ra­laý jaǵy, shyǵarmanyń sapalyq jaǵyna meılinshe basymdyq beriletin-di. Shyǵarmashylyǵy qatań súzgiden, sarabdal komıssııanyń synynan ót­ken jastar keıinnen qabyrǵaly qa­lamgerler qataryna qosyldy. Ánýar Álimjanov, Oljas Súleımenov, Qadyr Myrzalıev, Jumeken Nájimedenov, Tu­manbaı Moldaǵalıev, Oralhan Bó­keev, Kúlásh Ahmetova, Baqqoja Mu­qaev, Ulyqbek Esdáýletov, Esenǵalı Raýshanov sekildi kezinde Lenın komsomoly syılyǵyn ıelengen jas qa­lamgerlerdiń kópshiligi ýaqyt óte kele Memlekettik syılyqtyń laýreattary atanýy da sondyqtan.

***

1964 jyl

Ánýar Álimjanov - jazýshy-pýblıtsıst, «Karavan ıdet k solntsý» jáne «Sınıe gory» povesteri.

Oljas Súleımenov - aqyn, «Zemlıa, poklonıs cheloveký» poemasy.

1966 jyl

Sattar Erýbaev (marqum) - jazýshy, «Meniń qurdastarym» romany, «Máńgilik ómir», «Soǵys týraly» novellalary.

Qadyr Myrzalıev - aqyn, «Oı ormany» óleńder jınaǵy.

1967 jyl

Jumeken Nájimedenov - aqyn, «Joq, umytýǵa bolmaıdy!» poemalar tsıkli jáne óleńder jınaǵy.

1968 jyl

Tumanbaı Moldaǵalıev - aqyn, «Jańa dápter» óleńder jınaǵy.

1970 jyl

Nadejda Lýshnıkova - aqyn, «Rodına moıa», «Dar dýshı» óleńder jınaǵy.

1972 jyl

Muhtar Shahanov - aqyn, «Tanakóz» poemasy.

1974 jyl

Tólegen Aıbergenov (marqum) - aqyn, «Qumdaǵy munaralar» jınaǵy.

1976 jyl

Saǵat Áshimbaev - ádebıet synshysy, «Syn muraty» ádebı-syn maqalalar jınaǵy.

Oralhan Bókeev - jazýshy, jazýshy-dramatýrg, «Qulynym meniń» pesasy.

1978 jyl

Kúlásh Ahmetova - aqyn, «Sen meniń baqytymsyń» óleńder jınaǵy.

1980 jyl

Rollan Seısenbaev - jazýshy, «Ózimdi izdep júrmin» áńgimeler men povester jınaǵy.

1982 jyl

Baqqoja Muqaev - jazýshy, «Aqqý sazy» povester jınaǵy jáne «Qosh bol, meniń ertegim» pesasy.

Jarylqap Beısenbaev - jýrnalıst, «Býyrqanǵan boıaýlar» jáne «Ádep álemi» jınaqtary.

1984 jyl

Asqar Egeýbaev - jazýshy, «Ýaqyt. Keıipker jáne estetıkalyq ıdeal» syn kitaby, «Mlechnyı pýt» jyr kitaby.

1986 jyl

Ulyqbek Esdáýletov - aqyn,

«Aq kerýen» kitaby.

Baqytjan Qanapııanov - aqyn, «Chývstvo mıra», «Vetv» jyr kitaptary jáne «Posleslovıe» poemasy.

1988 jyl

Baıbota Serikbaev - aqyn, «Tirshilik uıasy» óleńder jınaǵy.

1990 jyl

Erik Asqarov - aıtysker aqyn, halyq aýyz ádebıeti.

Esenǵalı Raýshanov - aqyn, «Sholpan juldyz týǵansha» óleńder jınaǵy.

Tursynjan Shapaev - synshy, «Oı túbinde jatqan sóz» kitaby.