«Dárigerlerdiń «balany besikke bóleý zııan» degen tujyrymymen kelisesiz be?» - baspasózge sholý
Keshe elimizdiń bas qalasy - Astanaǵa halyqaralyq The Sun Trip atty velojarys jobasyna qatysýshy Raf Van Hol birinshi bolyp jetti. «The Sun Trip: Astana EKSPO-2017 baǵytynda» atty bul halyqaralyq velojarys ústimizdegi jylǵy 15 maýsymda Frantsııanyń Savoııa qalasynan bastaý alǵan bolatyn. «The Sun Trip: Astana EKSPO-2017 baǵytynda» atty bul halyqaralyq jarystyń basty maqsaty - elordamyzda 2017 jyly ótetin Búkilálemdik kórmeniń bas taqyryby - «Bolashaq energııasyn» jahandyq aýqymda nasıhattaý bolyp tabylady. Halyqaralyq velojarysqa qatysýshylar Astanaǵa deıingi óz saparlarynyń baǵytyn ózderi tańdady. Sapar barysynda veloshabandozdar Venetsııa, Sofııa, Býharest, Odessa, Ystambul, Sochı, Baký, Atyraý jáne Aqtóbe qalalaryna toqtady. Báseke barysynda «Solar Wind» komandasynyń ókili Raf Van Hol márege birinshi bolyp jetti. Ol 38 kún aralyǵynda, jeti myń shaqyrymnan astam qashyqtyqty óziniń kúnnen nár alatyn kóligimen júrip ótti. Taý shyńyn, halyqaralyq avtobandar men dala jazyqtaryn baǵyndyrǵan veloshabandoz: «Qazaqstan - óte tartymdy el! Eýropa jurtshylyǵynyń kópshiligi Qazaqstannyń qandaı el ekenin jáne munda sheksiz ásem dala bar ekenin bilmeıdi. Sol sebepten men óz kózimmen kórip, jaǵymdy pikir alý úshin osy saparǵa shyqtym!» - dep atap ótti. Bul maqala «Egemen Qazaqstan» basylymynda «Halyqaralyq velojarys jeńimpazy - Astanada» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Alty paıyzdyń aýyly alys emes» atty taqyryppen maqala basylǵan. Keshe Premer-Mınıstr Serik Ahmetovtiń tóraǵalyǵymen ótken selektorlyq rejimdegi Úkimet otyrysynda áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń jáne memlekettik bıýdjettiń aǵymdaǵy jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda oryndalý qorytyndysy qaraldy. Sondaı-aq, kelesi jartyjyldyqtyń mindetteri talqylandy. Daǵdarys dertinen álem áli de aıyǵa alǵan joq. Jahan jurtyn jabyrqatyp, dúnıeni dúrliktirgen qarjylyq toqyraý taýqymetin tartyp jatqandar qazir de az emes, árıne. Desek te, árbir el bar halinshe qareket qylyp, bul alasapyrannan aman shyǵýǵa, ekonomıkasyn barynsha turaqty saqtap qalýǵa tyrysyp baǵýda. Iá, tórtkúl dúnıeni «titirkentken» daǵdarys zamanynda eshbir el óz betinshe oza shaýyp, damýdyń dara dańǵylyna túse qoımasy anyq. Sebebi, syrtqy ekonomıkanyń áseri orasan. Qaryshtap, qara ozdyrmasaq ta, keshegi Úkimet otyrysynda málim bolǵandaı, Qazaqstan ekonomıkasynyń damý qarqyny jaman emes.
***
«Sizdiń telefonyńyzdan birlik urlanyp jatqan joq pa? Ár uıaly telefonnyń eń jeke bóligi bolyp esepteletin SIM-kartany buzý úshin eki mınýt jetkilikti. Security Research Labs kompanııasynyń negizin qalaýshy Karsten Nol (Karsten Nohl) belgili bir tıptegi SIM kartany eki SMS habarlama arqyly buzýǵa bolatynyn habarlady. Al álemde ondaı tıpke jatatyn baılanys kartalarynyń sany - 750 mıllıon»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy «750 mıllıon uıaly telefon buzylýy múmkin» degen maqalada. Kompıýterlik qaýipsizdik jónindegi nemis mamany Karsten Nol uıaly baılanys operatorynan kelgendeı kórinetin qajet tártippen jiberilgen «jalǵan» habarlamaǵa álemniń ár tórtinshi SIM-kartasy avtomatty túrde jaýap beredi eken. Habarlamaǵa avtomatty túrde jaýap berilgendikten, ony qoldanýshynyń baıqaı qoıýy ekitalaı. Kelgen jaýap 56-bıttik shıfrleý kiltin qamtıdy. Nol sony paıdalanyp, taǵy SMS-habarlama arqyly SIM-kartaǵa vırýs juqtyra alatynyn aıtady. Zertteýshiniń aıtýynsha, qaýipti mıkroprogrammanyń kómegimen qaskúnem telefon ıesi jaıly tolyq málimetke qol jetkizip, hat alysýlardy oqý, kórý, joıý múmkindigine ıe bolady. Tipti operatordaǵy derbes shottan tólemder de jasaı alady. Noldyń aıtýynsha, mundaı ádispen SIM kartany buzý úshin tájirıbeli mamanǵa eki-aq mınýt jetkilikti.
Osy basylymnyń jazýynsha, oblystar men qalalardyń áleýmettik - ekonomıkalyq damý reıtıngi jaǵynan 2012 jyl qorytyndysynda Atyraý oblysy, Astana men Almaty qalalary kósh basynda tur. Bul týraly Statıstıka agenttiginiń tóraǵa orynbasary Jaser Jarqynbaev habarlady. «Atalǵan reıtıngtegi sońǵy úsh oryndy Jambyl, Ońtústik Qazaqstan jáne Qyzylorda oblystary aldy», - dedi J. Jarqynbaev úkimet otyrysynda. Onyń aıtýynsha, 2010 - 2012 jyldar aralyǵynda oblystar men qalalardyń áleýmettik - ekonomıkalyq damý reıtıngi ózgerissiz qaldy. J. Jarqynbaev, óńirlerdiń kórsetkishterindegi aıyrmashylyqty aıqyndaıtyn eń basty faktor - ekonomıkalarynyń damýy, ekinshi orynda - bıýdjetke túsimder, halyq turmys-túrshiliginiń deńgeıiniń kórsetkishi men shaǵyn jáne orta bıznestiń damýy ekenin jetkizdi. «Eger reıtıngige oblystardyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń serpini boıynsha qarasaq, jaǵdaı basqasha. 2012 jyl qorytyndysynda eń serpindi damyp kele jatqan óńirler úshtiginde - Jambyl, Shyǵys Qazaqstan jáne Qyzylorda oblystary. Reıtıngide tómengi oryndardy Qostanaı oblysy, Astana men Almaty alady», - dedi ol.
***
«Alash aınasy» gazetiniń kúndelikti «OI-KÓKPAR» aıdary «Dárigerlerdiń «balany besikke bóleý zııan» degen tujyrymymen kelisesiz be?» degen saýalǵa arnalady. Ǵasyrlar boıy qazaq otbasynyń ajyramas bir bóligi bolyp kelgen qasıetti besikti paıdalanýshylar qatary kún sanap azaıyp barady. Sebebi búgingi kúnniń dárigerleri jas analarǵa «besik balaǵa zııan» dep úgit-nasıhat júrgizip otyr. Tipti medıtsınalyq oqý oryndary da dáriger mamandardy osylaı oqytyp jatqan kórinedi. Dárigerler «sábıdi besikke bóleýge bolmaıdy, ol qazirgi medıtsına talabyna saı emes, bala densaýlyǵyna zııan keltiredi, tipti qaýipti» degen tujyrym jasap otyr eken.
Osy basylymda «Ulttyq parkti jaıaý kúzetip júrmiz» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Búginde elimizde memlekettiń qamqorlyǵyna alynǵan on memlekettik ulttyq tabıǵı park jumys isteıdi. Onyń tórteýi - Almaty oblysynda (Іle Alataýy, «Altynemel», Sharyn jáne «Kólsaı kólderi») bolsa, ekeýi - Aqmola («Kókshetaý» jáne «Býrabaı»), bireýi - Pavlodar (Baıanaýyl), bireýi - Ońtústik Qazaqstan (Saıram-Óńem), bireýi - Qaraǵandy (Qarqaraly) jáne bireýi Shyǵys Qazaqstan oblystarynda ornalasqan. Osy parkterdiń ishindegi eń úlkeni, eń aýqymdysy - Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Qatonqaraǵaı memlekettik ulttyq tabıǵı parki. Bir kezderi osy park aýmaǵynda qustyń 260 túri bolǵan desedi. Tipti, qaýip tóngen kezde ushatyn tıinge deıin osy parkti meken etedi. Qyzyl kitapqa engen qar barysy da - osynda. Ókinishke qaraı, búginde osynaý aýmaǵy atshaptyrym parkte túıini tarqamaǵan másele kóp. Sonyń biri - minis attardyń tapshylyǵy.