Dárigerler merekede astan ýlanyp qalmaýdyń joldaryn aıtty
Naýryz meramyna oraı aldyn ala azyq-túlik, onyń ishinde ártúrli tez buzylatyn aspazdyq jáne kremdi kondıterlik ónimder satyp alynady. Mereke kúnderi úıde tamaqtan ýlanýdyń negizgi sebepteri tamaq daıyndaý kezinde jeke gıgıena erejeleriniń saqtalmaýy.
SQO Sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamenti tamaqtaný obektilerin baqylaý jáne qadaǵalaý bóliminiń jetekshi mamany Gúlnur Ýmarovanyń aıtýynsha, astan ýlanýdyń taǵy bir sebebi –taǵamǵa sapasyz azyq-túlik paıdalaný. Sondyqtan ony saýda oryndarynan satyp alǵanda taýardyń jaramdylyq merzimine, onyń syrtqy túrine, ıisine, saqtaý sharttaryna, ónimdi satyp jatqan nysannyń sanıtarlyq jaǵdaıyna nazar aýdarý qajet.
«Ruqsat etilmegen saýda oryndarynda, bazarlarda kezdeısoq adamdardan azyq-túlik satyp alý – qaýipti. Eń aldymen, bul sút ónimderiniń barlyq túrleri, shıki jumyrtqa, qus eti, ártúrli et túrleri, daıyn kókónis taǵamdary, kondıterlik ónimder, ásirese torttar men aqýyz kremi bar torttar. Ásirese, qus etinen daıyndalǵan taǵamdar, jumyrtqa qosylǵan taǵamdar, maıonez jáne qaımaq qosylǵan salattar tez buzylady. Azyq-túlikti qaıdan satyp alsańyz da, satýshy olardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge mindetti. Alaıda kezdeısoq adamdar onyń sapasyna kepildik bermeıdi», - deıdi sanıtar dáriger.
Mereke densaýlyqqa keri áserin tıgizbes úshin qarapaıym erejelerdi esten shyǵarmaǵan jón :
- jándikter men kemirgishter ishine túsip ketpeýi úshin azyq-túlikti ashyq jerde, edende saqtamańyz;
- ónimder aýada tez búlinedi, sondyqtan ydysty qaqpaqpen jaýyp, arnaıy plenkamen orańyz;
- qoqys shelegin de dezınfektsııa quraldarymen jıi óńdep, ony qaqpaqpen jaýyp, qoqystan jıi bosatyp otyrý qajet;
- úıde merekelik taǵamdardy daıyndaǵan kezde, eń aldymen, qoldyń, jabdyqtyń, as úı jabdyqtarynyń tazalyǵyn qadaǵalańyz;
- shıki taǵamdar men daıyn taǵamdardy bólek saqtańyz, olardy kesý úshin bólek pyshaq pen kesý taqtalaryn qoldanyńyz;
- jańa pisken taǵamdy ótken kúnnen qalǵan qaldyqtarmen aralastyrmańyz;
- daıyn taǵamdy ekinshi kúni qoldanar aldynda termııalyq óńdeýden ótkizińiz;
- etti, qusty, jumyrtqany, teńiz ónimderin jáne merekelik taǵamdarǵa arnalǵan basqa ıngredıentterdi qýyrý, qaınatý kezinde durys temperatýralyq rejımdi saqtańyz. Pisirý úshin qajetti ýaqytty saqtaý óte mańyzdy – bul zııandy mıkrobtardy joıady;
- tońazytqysh kameralarynda ónimdi saqtaýda qajetti temperatýrany saqtańyz;
- ýlanýdy boldyrmaý úshin úı jaǵdaıynda konservilengen bankini qoldanar aldynda 10-15 mınýt qaınatyp alyńyz;
- qaqpaǵy kóterilgen bankilerdi, túsi buzylyp, ıisi shyqqan ónimderdi qoldanbańyz. Dámin tatyp kórýge de umtylmańyz;
- qaınatylǵan et, qus eti, portsııaǵa kesilgen birinshi jáne ekinshi taǵamdarǵa arnalǵan qosalqy ónimder qoldanylmas buryn qaıta termııalyq óńdeýden ótkizińiz;
- bálishter men quımaqtarǵa arnalǵan tartylǵan et, qaınatylǵan et nemese et ónimderi qoldanar aldynda qaıta termııalyq óńdeýden ótkizińiz. Daıyn tartylǵan et 2 saǵat ishinde qoldanylýy tıis;
- sýyq taǵamdardy daıyndaý úshin paıdalanylatyn shıki kókónister pisirilmegendikten, ony durystap jýyp, keıin aǵyndy sýmen shaıý jáne keser aldynda qurǵatyp alyńyz;
- salattar, vınegretterdi jáne týralǵan komponentterdi dámdelmegen kúıinde 0 gradýs temperatýrada alty saǵattan aspaıtyn merzimde ǵana saqtańyz;
- salattar men vınegretterge dastarhanǵa qoıar aldynda ǵana suıyq maı, maıonez qosyńyz.
Gúlnur Ýmarovanyń aıtýynsha, osy qarapaıym sharalar astan ýlanýdyń aldyn alady. Ýlanǵan adamda júrek aınýy, qusý, ishtiń aýyrýy, táýligine 10-20 retke deıin ish ótý bolady. Adamnyń jalpy kóńil kúıi nasharlaıdy: arterııalyq qysym tómendeıdi, pýls jıileıdi, dene qyzýy kóteriledi, keıde adam esten tanyp qalýy da múmkin. Mundaıda úıde emdelmeı, jedel járdem qyzmetiniń kómegine júgingen jón.