Dáriden ýlanbaý úshin neni eskerý kerek
Eskertý: Anasy óziniń 4 balasyn kezdeısoq óltirip alǵan. Balalary jótelge qarsy sırop ishýden bas tartqandyqtan anasy sıropty sútke aralastyryp bergen. Bala sol sútti iship uıyqtap, qaıta oıanbaǵan. 4 balasy óli kúıde tabylǵan. Klınıkalyq tekserý nátıjesinde sırop pen sút aralasqannan keıin ýly suıyqtyqqa aınalǵan. Anasy óz balalaryn ózi óltirgenin aıtqan. Psıhıkasynda aqaýlar paıda bolǵan. Dári dármekti sútpen birge qabyldaýdan aýlaq bolyńyzdar. Hımıkalyq qospalardy sútke aralastyrmańyzdar. Ýly zatqa aınalady. Ótinish baıqańyzdar! Baska da tanystaryńyzǵa habarlańyzdar!!!
Jýyqta ǵana osy aqparatty stopfake.kz saıty joqqa shyǵaryp, feık ekenin málimdep jazǵan bolatyn.
Degenmen, «oqıǵanyń» bolǵan ýaqyty, orny kórsetilmegen kópe-kórineý jalǵan aqparattyń túrli messendjer chattaryna qarqyndy taraýy dárini paıdalaný tártibi boıynsha senimdi aqparttar eldiń sanasyna dittep jetpeı jatqanyn kórsetip otyr. Osyǵan baılanysty medıtsına ǵylymdarynyń doktory, professor, Dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardy saraptaý ulttyq ortalyǵynyń sarapshysy Aleksandr Gýlıaevten osy másele boıynsha kásibı túsinikteme suraǵan edik.
Jalpy súttiń dárini ýǵa aınaldyratyn qasıeti bar ma?
Jótelge qarsy shárbattyń feık aqparatta aıtylǵandaı qaýip tóndirýi múmkin emes. Árıne, birqatar tamaq ónimderi, sonyń ishinde sút, keıbir dári-dármektermen árekettesip, olardyń sińýin tezdetedi nemese baıaýlatady. Іshke qabyldanatyn dári-dármekterdi ishýdiń erejesi bar. Tamaqtanýdan jarty saǵat buryn nemese 2 saǵattan keıin qabyldanýy kerek. Sonda ǵana ol tamaqpen ózara árekettespeıdi. Dári-dármekti gazdalmaǵan sýmen ishý kerek. Bul erejeni buzǵannan ýlanyp qalmaısyz. Biraq keıbir preparattardyń aǵzaǵa tıgizýi tıis áseri baıaýlap nemese jyldamdaýy múmkin. Dárini ishpeı turyp áýeli onyń nusqaýlyǵymen jáne qarsy kórsetilimderimen muqııat tanysý kerek. Eger nusqaýlardy elemeseńiz jáne dáriger taǵaıyndaǵan rejımdi, dozalardy saqtamasańyz, dáriden ýlaný ábden múmkin.
«Kez kelgen dári-dármektiń ý bolýy da, em bolýy da dozasyna baılanysty». Gıppokrattan qalǵan dep aıtylatyn, eski latyn maqalynda osylaı delingen.
Dárini keste boıynsha ishpese ne bolady?
Dár-dármek bitkenniń belgili bir qasıeti bar. Mysaly, sińimdiligi jáne áser etý ýaqyty ár túrli. Dáriger sol qasıetterdi eskere otyryp, tıimdi emdeý úshin belgilengen dárini qabyldaýdyń ońtaıly kestesin tańdaıdy. Sondyqtan mamannyń usynystaryn qatań saqtaý kerek. Bul jaǵdaıda bilermendikke salynyp, ózin-ózi emdeýden aýlaq bolý óte mańyzdy.
Jyl basynan beri elimizde sapasyz nemese merzimi ótken dáriden ýlanýdyń neshe jaǵdaıy tirkeldi?
Preparatty nusqaýlarǵa sáıkes qoldanbaǵandyqtan dárilermen ýlaný, sapasyz jáne merzimi ótken dárilermen ýlaný jaǵdaılary Ulttyq ortalyqta jyl basynan beri tirkelgen joq. Dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdardy saraptaý ulttyq ortalyǵy QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi Medıtsınalyq jáne farmatsevtıkalyq baqylaý komıtetimen birlesip, dári-dármekterge turaqty farmakologııalyq qadaǵalaý jáne olardy qoldaný kezeńinde medıtsınalyq buıymdarǵa monıtorıng júrgizedi.
Ortalyq jaǵymsyz reaktsııalarǵa arnalǵan karta-habarlamalardy tirkeıdi,. Árbir naqty jaǵdaı boıynsha dárilerdiń kúdikti janama áserlerine taldaý júrgizedi. Jaǵymsyz reaktsııanyń damýy men preparatty qabyldaý arasyndaǵy sebep-saldarlyq baılanysty zerdeleıdi jáne saraptamalyq qorytyndy beredi. Medıtsınalyq jáne farmatsevtıkalyq qyzmetti baqylaý komıteti Ulttyq ortalyqtyń qorytyndylary negizinde qajet bolǵan jaǵdaıda dárilik preparattyń qoldanylýyn shektep, marketıngti toqtatady, medıtsınalyq qoldaný jónindegi nusqaýlyqqa ózgerister engizedi. Aınalymǵa shyǵyp ketken preparat bolsa, keri qaıtaryp, preparatty elde óndirýge, taratýǵa jáne qoldanýǵa tyıym salady.
Dári-dármek qoldanýdan zardap shekken adam kimge júginýi kerek?
Dárilik preparattarǵa jaǵymsyz reaktsııalar baıqalsa nemese olardyń emdik áseri bolmaǵan jaǵdaıda emhanaǵa baryp, medıtsına qyzmetkerimen birge habarlama-karta jasaý kerek. Bul rette habarlamada árbir naqty jaǵdaıǵa barynsha taldaý júrgizý úshin qajetti derekterdi: patsıent týraly aqparatty, qolaısyz oqıǵany, kúdikti preparatty, ózin-ózi emdeýdi qosa alǵanda, basqa da dárilik zattar týraly aqparatty sıpattaý óte mańyzdy.