Dál qazir qanaǵatshyldyq kontseptsııasy asa mańyzdy – Ońaıgúl Turjan
«1348 jyly Italııada taraǵan indet jaıynda oqyp, shoshyp ketkenim bar edi. Sol joly uly aqyn Franchesko Petrarkanyń aǵasy Djerarda degen dindar adam ǵana aýyrmaı qalypty. Ol aýyryp jatqandardyń aýzyna sý tamyzyp, kóshede ólip jatqandardy ózi bir jerge jınap, jerlep júrgen. Sonda da aýyrmapty. Zertteýshiler muny ol adamnyń ishki sabyry men ımmýnıtetiniń myqtylyǵymen túsindiredi. «Qorqaq adamdy ıt qapqysh» deıdi ǵoı. Aıtaıyn degenim, keshe Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev eń aldymen bárimizdi sabyrǵa shaqyrdy. Kádimgideı tapsyrdy bárimizge. Bul - osy tótenshe jaǵdaı kezinde Prezıdentter beretin tapsyrmalardyń ishindegi eń mańyzdysy. Nege? Óıtkeni adamdy úreı jeńse, kez kelgen aýyrtpalyq júz ese aýyrlaıdy. Demek, bul vırýsqa tótep beretin kúshimizdiń bar ekendigine degen ishki senim – bizdiń eń myqty qamalymyz. Prezıdent osyǵan úndedi, biraq mundaı sabyrǵa da qandaı da bir negiz kerek qoı. Memleket basshysy sol negizderdi sanamalap turyp aıtty. Bizdiń árqaısymyz osy málimdemeni bar zeıinimizben oqyp shyǵýymyz kerek», - deıdi Ońaıgúl Turjan.
Onyń aıtýynsha, bul málimdemede osy qıynshylyqty qalaı jeńip shyǵatynymyzdyń ózindik óte myqty traektorııasy kórsetilgen. ıAǵnı, osy indetten aldyrmaı-shaldyrmaı óte alatyndyǵymyzǵa tastaban bolatyn jospar qurylǵan. Bizdiń kókeıimizdi sabyrǵa jeteleıtin jáne memleketimizge degen senimniń qur uran emes, naqty isterge taban tirep turǵandyǵyn osydan kóre alamyz jáne, shynyda da, kóńil túkpirimizdegi sabyr men senimniń tini bekı túsedi.
«Zeınetaqy men memlekettik kómekti 10 paıyzǵa ósirmek, ıaǵnı osyndaı jáne basqa da áleýmettik qoldaý sharalaryna memleket 200 mıllıard teńge qarjy bólýdi josparlady. Qazir jumyssyz qalǵandar men eshqaıda resmı tirkelmeı óz betimen kún kórip júrgenderge tótenshe jaǵdaı kezinde 42 500 teńgeden tólem jasaýdy júzege asyryp jatyr. Bul 100-200 adam emes, 3 mıllıonnan astam azamattardy qamtıdy eken. Mindetti áleýmettik saqtandyrýda joq azamattarǵa ártúrli dárigerlik kómekti tegin berýdi mindettedi, áleýmettik jaǵdaıy tómen múgedekter jáne taǵy da basqa memlekettiń arnaıy belgilengen sanattaǵy 800 myńnan astam adamadaryna tegin tamaq berilip jatyr. Shaǵyn jáne orta bıznes ókilderin bıylǵy 1 qazanǵa deıin eńbekaqy tóleý qorynan ustalatyn salyqtan bosatty. Janarmaıdy naryqtaǵy baǵasynan 15 paıyzǵa deıin arzandatý mindetin qoıdy. Bul - ulan-ǵaıyr kómek. Kóktemgi aýyl sharýashylyǵy jumystaryn der kezinde bastaý jáne óz deńgeıinde júrgizý - qazirgi jaýaptynyń da jaýapty jumysy. Óıtkeni aýyl sharýashylyǵy – dál osy kezeńdegi eń mańyzdynyń da mańyzdysy bolǵaly tur. Sebebi, ony qazir qoldap jibermes, astyq ónimderi óspeı qalsa, qıyndyqtyń kókesi sonda bolady. Nansyz qalamyz. Mine, qaýip qaıda jatyr. Memleket sol qaýiptiń aldyn alýdyń biz buryn-sońdy estip kórmegen sharalary jasalatyn josparyn qurdy», - deıdi ol.
Aqyn qazir halyq alańdaýly ekenin aıtty.
«Halyq kúndelikti jumysyn jasaýdyń ózine tereń boılaı almaı otyr. Óıtkeni myna óte qaýipti indet qaı jaǵyńnan ańdyp turǵanyn bilmeısiń. Bul - pıshologııalyq jaǵynan halyqtyń eńsesin basyp turatyn hal. Osyndaı aýyr kezde eldi tártipke shaqyryp, Prezıdent sol tártipti saqtap otyrǵanymyz úshin alǵys aıtty. Sebebi, memleket pen jergilikti jerdegi bılik oryndary joǵaryda aıtylǵan jaǵdaılardy júzege asyramyz dep janushyryp jatqanda, biz tártipke baǵynbaı «nege 42 500?», «nege az», «maska qaıda», «basqa qaıda» deı bersek, bereke ketedi. Maskany ózińiz tigip alyńyz. Basqasyn memleket oılastyryp jatyr. Dál qazir qanaǵatshyldyq kontseptsııasy asa mańyzdy bolyp tur. Jasyrynyp toı jasap, qudalyqqa baryp bytyrap júrsek, jasalyp jatqan jumystardyń tıimdiligi azaıady. Sebebi aýrý odan saıyn taraıdy. Bul tótenshe jaǵdaıdyń merzimin uzarta túsedi. Sondyqtan, biz sııaqty qarapaıym halyqtyń memleketke kómegi – tártipke baǵyný. Úıde otyrý arqyly biz tótenshe jaǵdaı merziminiń uzaryp ketpeýine óte joǵary deńgeıde yqpal ete alamyz», - deıdi Ońaıgúl Turjan.
Foto: adebiportal.kz