Daǵdarystan keıingi jańa kezeńdegi ortaq qaǵıdattardy barlyq elderdiń kúsh-jigerimen qalyptastyrýymyz kerek-N. Nazarbaev

ANA. 4 mamyr. QazAqparat - Keshe, 3 mamyrda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Jańa onjyldyq: qaýip-qaterler men perspektıvalar» atty taqyrypqa arnalǵan IV Astanalyq ekonomıkalyq forýmnyń jumysyna qatysyp sóz sóıledi.

- Qadirli qonaqtar! Qurmetti forýmǵa qatysýshylar! Eń áýeli qurmetti meımandarǵa, osy forýmǵa qatysýshylarǵa qonaqjaı Qazaqstan jerine basqan qadamdaryńyz qutty bolsyn dep aıtqym keledi!, - dep bastady sózin Qazaqstan Prezıdenti.

Memleket basshysy Eýrazııa júregindegi Elordamyzda Astanalyq ekonomıkalyq forýmy osymen tórtinshi jyl ótip otyrǵandyǵyn jetkizip, halyqaralyq irgeli sharaǵa qatysýshylar qatary jyl saıyn ósip kele jatqandyǵyn, osydan forýmǵa úlken qyzyǵýshylyq bar ekeni bárimizge baıqalyp otyrǵandyǵyn atap kórsetti.

- Búginde álemdik qoǵamdastyq jańa onjyldyqqa qadam basty.

Qazirgi úrdister dúnıe damýynyń jańa qarsańynda turǵanyn bildiredi.

Sondyqtan daǵdarystan keıingi kezeńde «jańa qaǵıdattar qandaı bolady, qandaı jańa tártip ornaıdy» degen saýal barshany tolǵandyrady.

Men mundaı ortaq qaǵıdattardy barlyq elderdiń kúsh-jigerimen qalyptastyrýymyz kerek dep sanaımyn.

Sonda ǵana álemdik qurylymnyń jańa júıesi barshanyń jáne árqaısymyzdyń múddemizge saı bolady.

Qazaqstan álemdik qoǵamdastyqtyń kúsh-jigerin biriktirýde belsendi ról atqarýǵa umtylyp keledi. Ony bárińiz bilesizder.

Bul oraıda bizdiń tájirıbemizdiń mol ekenin ózderińiz jaqsy bilesizder.

Qazaqstannyń osy rólin aıqyndaýǵa ótken jylǵy EQYU-ǵa tabysty tóraǵalyǵy jáne sammıttiń ótýi dálel bola alady dep sanaımyn, - dedi N. Nazarbaev.

Memleket basshysy Qazaqstan - qazirgi kúni álem­degi qarqyndy damyp kele jat­qan memleketterdiń biri ekendigine toqtalyp, elimiz bir­qatar daǵdarystardy sátti eńsere bilgendigin atap kórsetti. «Sonyń eń úlkeni Keńes Oda­ǵynyń taraýy boldy. Bul otan­dyq ekonomıkany tolyq tuqyr­typ ketti. Munan keıin Ońtústik-Shyǵys daǵdarysy, eń sońynda álem elderine áli kúnge deıin aýyr salmaǵyn sezdirip otyrǵan álemdik daǵdarys. Osynyń bar­lyǵyn Qazaqstan oıdaǵydaı eń­serý ústinde. Meniń oıymsha, biz 7 paıyzdyq deńgeıdegi, joǵary qarqyndy turaqty ekonomıkalyq ósý traektorııasyna shyqtyq», - dedi Prezıdent.

N. Nazarbaev Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵy ishinde halqymyz memleketimizdi quryp qana qoımaı, 12 jyl­dyń ishinde jańa astananyń sa­lynyp úlgergendigin, munyń ózi Qazaqstan damýynyń kórnekti kór­setkishi ári bolashaǵynyń be­rikti­gi­niń belgisi ekendigin atap kór­setti.

Memleket basshysy byltyrdan bastap, Qazaq eliniń daǵdarystan keıingi kezeńdegi - 2020 jylǵa deıingi damý strategııasyn iske asyrýǵa kiriskendigin aıtty. Al ol boıynsha aldaǵy onjyldyqtaǵy basty mindet - el ekonomıkasy jańa deńgeıge kóshirý bolmaq.

- Biz 2016 jylǵa qaraı ishki jal­py ónimniń jan basyna shaq­qan­daǵy kólemin 15 myń dol­lar­ǵa jetkize otyryp, joǵarǵy kiris deńgeıindegi elder tobyna qo­syl­ý­dy maqsat etip otyrmyz. Eger 1994 jyly jan basyna shaq­qan­daǵy ІJÓ kólemi 700 dol­lar­dy qurasa, ústimizdegi jyly 10 myń dollarǵa deıin jetip, sa­naý­ly jyl­dardyń ishinde el ekono­mı­kasy 13 ese ósti. Bul maqsatqa je­týdiń negizgi quraly eldiń úde­me­li ındýstrııalyq-ınnovatsııa­lyq damý baǵdarlamasy bolyp ta­bylady. Ol bizdiń ekonomı­ka­myz­dy bolashaq daǵdarystardan qaýipsizdendirýi tıis, - dedi Prezıdent.

N. Nazarbaevtyń paıymdaýynsha, alaıda jahandanǵan álem­de­gi bir elde bolǵan oqıǵalar bas­qa elderdiń damýyna da yqpal etpeı turmaıdy. Biz bir-birimizdiń jaǵ­daıymyzǵa táýeldimiz. Búgingi fo­rým - osyndaı halyqaralyq deń­geıdegi úlken máselelerdiń sheshimin izdestiretin tanymal ún­qa­ty­sý alańdarynyń biri. Osyǵan oraı, Qazaqstan Kóshbasshysy qa­zirgi daǵdarystardyń sabaǵynan týyndaıtyn aldaǵy jańa onjyl­dyq­tyń perspektıvaly máselele­ri týraly óz kózqarasyn jetkizdi.

Sońǵy kezderi keri áserlerdi eńserýdiń belgileri paıda bola bastaǵanyna qaramastan, sońǵy 70 jyldaǵy ekonomıkalyq kata­klızm­­niń eń irisi bolyp taby­latyn daǵ­darystyń tereń problemalaryn sheshý máselesi áli aıqyndalǵan joq. Qazirgi daǵdarys álemge bergen sabaqtardy obektıvti jáne jan-jaqty taldaý qajet. Onyń basty sabaǵy - ekonomıkalyq saıasatta teńgerimsizdikterge jol bermeý. Osy rette aýyr bolsa da ba­qylaýsyz betimen ketken qar­jy rynoktaryn tótenshe qysym­da ustaýdyń mańyzy men paıdasy zor. Rettelmegen qarjy sekto­ryna úılestirilgen ashyq kapıtal - bul baıaý jarylatyn bombamen teń. Ol búkil álem boıynsha bir ret jaryldy, áli de talaı jarylýy múmkin.

Daǵdarystyń ekinshi sabaǵy ásirese, damýshy elder úshin ın­dýstrııalyq jáne ınnovatsııalyq saıasattyń mańyzynyń artýy boldy. Álemniń kóptegen elderi jahandyq básekelestikke ınnovatsııalar, jańa tehnologııalar men ózindik korporatıvtik chempıon­da­ryn qalyptastyrý arqyly qo­sylýǵa áreket etýde. Degenmen, qazirgi tańdaǵy qarjy sektory men naqty ekonomıkanyń ara­syn­daǵy aıyrmashylyqtar bar­ǵan saıyn kózge túsip, irgeli sı­patqa ıe boldy. Jýyqta «Forbs» jýrnaly «Global-2000» kezekti reıtıngin jarııalady. Munda álemniń 2000 iri transulttyq kompanııasynyń jıyntyq túsimi 30 trıllıon dollar, taza paı­dasy - 1,5 trıllıon dol­larǵa jýyq, aktıvteri 125 trıl­lıon dollar bolǵandyǵy kórsetilgen. Olardy shartty túrde «ındýs­trııalyq» jáne «qarjylyq» dep eki topqa jatqyzýǵa bolady. Ka­pıtaldyń naqty sektoryndaǵy 1700-ge jýyq qatysýshylar sa­nynyń qarjy kapıtalyna qara­ǵan­da eki ese artyq bolǵan­dy­ǵyna qaramastan, olardyń álem­dik da­mý­daǵy róli salystyrýǵa kelmeıtin deń­geıdegideı tómen bolyp qalyp otyrǵandyǵy alań týdyrmaı qoı­maıdy. Osylardyń arasynda tıimdi teńgerimdilik qam­tamasyz etilgen jaǵdaıda ǵana jahandyq daǵdarysty aıaq­taýǵa bolar edi.

«Endi qane, oılasaıyq!» degen N.Nazarbaev ortaǵa ekonomıka men qarjy salasynyń ǵalymdaryna biraz bas qatyrýdy, tipti uzaq «mújýdi» talap etetin kókeıtesti saýal «kesegin» tastady: «Eki toptyń osyndaı araqatysy teńgerimdi me? Olardyń árqaısysynyń álemdik arenadaǵy is-qımyldarynyń uıymdastyrylýshylyq rásimdelý jáne úılestirilý deńgeıi men dárejesi qandaı?»
- Álemdik kapıtaldyń osynaý eki tabıǵı baılanysty bólshekteri arasynda utymdy teńgerim qamtamasyz etilgende ǵana jahandyq daǵdarys shyndap aıaqtalatyn bolady! - dedi Elbasy.

Elbasynyń pikirinshe, daǵdarystyń úshinshi sabaǵy jetkilikti dárejedegi áleýmettik saıasattyń qajet ekendigine tú­si­nik­tiń artqandyǵymen erekshelenip otyr. Sońǵy kezderi onyń róli negizsiz tómendetilgen bo­la­tyn. Arab elderinde, sonyń ishinde damyǵan birqatar elderdegi bel­gili oqıǵalar halyqtyń áleý­mettik jaǵdaıyn turaqty nazarda ustaýdyń ótkirligin kórsetip berdi. Ókinishke qaraı, naryqtyq kúsh­ter jumyspen jáne azyq-túlikpen, áleýmettik qorǵaýmen jáne turaqtylyqpen qamtamasyz etýdiń saıma-saı mindetterin barlyq jerde birdeı sheshe alǵan joq. Osynyń saldarynan damy­ǵan jáne damýshy ekonomıka­lar­dyń arasynda aıyrmashylyq ul­ǵaıyp, saýda daýlary, valıýtalyq kıkiljińder, memlekettik qaryz­dar kóbeıip, jumyssyzdar men az qamtylǵan halyq sany ósti. Álem­de birinshi ret bútindeı mem­leketterdiń bankrottyq jaǵ­daıǵa tap bolýy paıda boldy.

- Daǵdarystyń oryn alǵan saldaryn moıyndaı otyryp jáne odan sabaq alyp, biz XXI ǵasyrdyń ekinshi onjyldyǵynda álemdik ekonomıkadaǵy qaýip-qaterler men perspektıvalyq mindetterdi qarastyrýǵa kirisýimiiz qajet, - dep atap ótti Prezıdent.

Elbasy osyndaı jaǵdaılarǵa toqtala kele, álemdik ekonomı­kanyń aldynda onyń qarjylyq, ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq jáne resýrstyq-azyq-túliktik sekildi úsh negizgi sektorynda ja­han­dyq synaqtar turǵandyǵyn atap kórsetti. Álemdik qarjy sek­torynyń daǵdarysty jaǵdaıy álemdik qarjy júıesiniń aqaý­lyǵynda jáne onyń negizgi qu­ram­das bóligi álemdik rezervtik valıýtada turǵandyǵyn, qazirgi qoldanystaǵy valıýtalyq-qarjy­lyq júıe zańdylyq pen demo­kratııalyq qaǵıdattarǵa jaýap bere almaıtyndyǵyn, makroeko­no­mıkalyq qaǵıdattardy burma­lap, paıda bolǵan jahandyq prob­lemalardy sheshýge kedergi keltiretindigin jetkizdi. Bul ahýaldy joıý úshin osy ýaqytqa deıin qolǵa alynbaǵan túbegeıli sharalar qa­ras­tyrylýy qajet.

Elbasynyń paımydaýynsha, osy jaǵdaıǵa baılanysty álem­niń birqatar elderi balamaly valıýtany qaras­ty­rýǵa májbúr bolýda. Aqyr aıaǵyn­da álemniń bar­lyq ekonomıkalary ultústilik esep-tólem birligin qurý jáne engizý, al munan keıin jańa qaǵıdatty jahandyq va­lıýtany qu­rýǵa keletin bolady.

«Men bul jaıynda budan bir jyl buryn bolǵan Astanalyq ekonomıkalyq forýmda osy minbeden aıtqan bolatynmyn. Indýstraldyq-ınnovatsııalyq qaýip-qaterler ádil saýdany jáne ekonomıkanyń ónerkásiptik damýyn teńestirý qajettiginen týyndaıdy. Azyq-túlik-resýrstyq qaýip-qaterler álemdik energetıkalyq jáne azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýmen túsindiriledi», - dedi Prezıdent.

Prezıdenttiń sózinshe, al qazirgi jaǵdaıda álemde ekonomıkalyq qatynastarda da­my­ǵan jáne damýshy elder ara­synda ekonomıkalyq teńsizdik qa­lyp­ta­syp otyr. Onyń ózi úl­ken prob­le­ma­lardy kóldeneń tartýda. Búkil­álem­dik banktiń málimetteri boı­ynsha ústimizdegi jyldyń basynan beri azyq-túlik baǵasy 36 paıyzǵa kóterilgen.

Osynyń saldarynan kirisi tómen jáne azyq-túligi tapshy elder azyq-túlik ımportyn qarjy­lan­dy­rý problemasyna tap boldy. Ótken jyldyń maýsym aıynan beri kedeılik sheginen tómen adam­dardyń sany 44 mıllıonǵa deıin ósti. Azyq-túlik baǵasynyń kóte­rilýi jaǵdaıynda bul san­nyń odan ári arta beretindigi anyq.

Elbasynyń pikirinshe, azyq-túlik daǵdarysyń saldary búkil álemdegi áleýmettik jáne saıası jaǵdaıdyń ýshyǵýynan kórinis berip otyr. Mundaı jaǵdaıda óńirlik jáne jahandyq deńgeıde azyq-túlik qaýipsizdigin qoldaý qajet. Bul rette elder arasyndaǵy úılestirý men kelisilgen jáne órkenıetti is-qımyldar asa mańyzdy bolyp tabylady.

«Qazaqstan joǵary sapaly azyqtyq astyqty dástúrli eksporttaýshy bolyp tabylady. Sonymen qatar biregeı tabıǵı jaǵdaıy múıizdi iri qaranyń ekologııalyq taza etin eksporttaýǵa baǵyttalǵan baǵdarlamany ázirleýge jáne ony 2020 jylǵa qaraı 180 myń tonnaǵa jetkizýge múmkindik berdi. Bul óte salmaqty ári órshil baǵdarlama. Meniń oıymsha, ony júzege asyrý úshin bizde barlyq alǵyshart bar. Biz sheteldik ınvestorlardy kórshi elderdegi senimdi tutyný naryq jáne jaqsy bıznes-ahýal túrindegi myǵym negizi bar jobalarǵa qatysýǵa shaqyramyz», - dedi N.Nazarbaev.

Memleket basshysynyń pikirinshe, qazirgi tańda birde-bir el «qazir damı ber, al ekologııamen sodan keıin aınalysamyz» formýlasy boıynsha ómir súre almaıdy. Adamzatqa ǵalamshardyń energo-ekologııalyq jaǵdaıynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etetin júzege asyrylatyn stsenarııi óte-móte qajet. Ol qazirde, bolashaqta da bar barlyq elderge tıimdi bolýy kerek. Mol tabıǵı resýrstarǵa ıe el retinde Qazaqstan álemdik energetıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýdegi óz jaýapkershiligin túsinedi. Energııa únemdeýshi tehnologııalardy, «jasyl ekonomıka» tetikterin engizý - bul taıaý onjyldyqtaǵy elimizdiń ındýstrııalyq saıasatynyń basty quramdaýyshtarynyń biri bolyp tabylady. Sondyqtan da jahandyq jylyný problemalaryn sheshýge qatysý úshin Qazaqstan energetıkany tehnologııalyq jańǵyrtýdy jyldamdatatyn jáne energııa únemdeýdi damytatyn bolady.

N. Nazarbaev 2007 jylǵy BUU Bas Assambleıasynyń 62-shi sessııa­syn­da óziniń qazirgi qalyptasyp otyrǵan jalpyadamzattyq prob­lema­larǵa sáıkes «Jahandyq ener­goekologııalyq strategııany» ázirleý ıdeıasyn usynǵandyǵyn jetkizdi. Ony talqylaý Brazılııa­da 2012 jyly ótetin BUU-nyń «RIO+20» turaqty damý kon­ferentsııasyna usynylyp otyr. Osy oraıda Prezıdent bul osy forým aıasynda talqylanatynyna jáne qoldaý tabatyndyǵyna úmit artty.

Elbasynyń pikirinshe, qazirgi kúni memleketterdiń birigip kúsh-jiger jumsaýy jaǵ­daıynda ǵana problemalardy sheshýge bolady. Osyǵan oraı Prezıdent jalpy álemdik saıasat my­nandaı máselelerge nazar aýda­rýy oryndy ekendigin aıtty.

Birinshiden, makroekonomıka­lyq basqarýdyń úılestirilgen júıesin jasaqtaý qajet. Ekinshiden, shıkizattan qarjy sekto­ry­na deıingi rynoktardy jahandyq turǵydan retteý. Úshinshiden, tıimdi valıýta-qarjy júıesin negizge alý. Birinshi baǵyt úshin úlken jıyrmalyqtyń qarjy mınıstrleri ulttyq ekonomıkalar jaǵ­daıyn baǵalaýdyń ámbebap ındı­katorlarynyń tizimin aıqyndaýy qajet. Qazirgi kúni álemdik ry­nok­tardy retteý júıesin qurý tý­raly kóp aıtylýda. Biraq úı­les­tirilgen sheshim áli ázirlengen joq.

Bırjalyq taýarlardaǵy, ási­re­se, energoresýrstar men shıkizat jónindegi, sondaı-aq azyq-túlik taýarlary rynogyndaǵy ba­ǵa­lardy qajetinshe basqarýdyń halyqaralyq úılestirilimin qam­tamasyz etýdiń mańyzy zor. Qar­jy rynoktaryn jahandyq bas­qarý bóliginde shyǵarylatyn ba­ǵa­ly qaǵazdar rynogyna ekpin túsirgen oryndy bolar edi. Soń­ǵy daǵdarys aldynda derıvatıvter rynogynyń aınalymy búkil planetanyń jıyntyq ІJÓ-sinen 8 ese asyp túskeni belgili. Eń aqyrynda jańa álemdik rezervtik valıýtany qurý móldir jáne bar­shaǵa túsinikti jahandyq valıýta­lyq-qarjylyq júıeni qalyptas­tyrý múmkindigin bergen bolar edi. Mundaı jaǵdaıda elderdiń re­zervteri neǵurlym turaqty bo­lyp, bolashaq ekonomıkalyq pers­pektı­valardy nyǵaıtatyndyǵy anyq. Elbasy osyndaı usynysta­ryn bildire kele, Memleket basshysy halyqaralyq úılestirýdi kúsheıtý úshin barlyq eldiń jahandyq retteý týraly Paktige qosylý qajettigin atap ótti. Búgingi qaýip-qaterlerdi sheshý joldaryn talqylaýdaǵy joǵaryda aıtylǵan kózqarastar atalǵan qujatta kórinis tabýy kerek. Bul Pakti halyqaralyq ekonomıkalyq saıasattyń negizgi elementterin kelisý úshin naqty qural bola alady.

- Men bizdiń forýmnyń halyqaralyq valıýta-qarjy júıesin turaqtandyrýǵa oń yqpal etetinine kámil senemin.

Atap aıtqanda, dúnıejúzilik jańa valıýtaǵa ótýi boıynsha Jol kartasyn ázirleýge bolady.

Árıne, bul bir kúnde nemese bir forýmda sheshimin tabatyn qadam emes ekenin bárimiz bilemiz.

Sondyqtan bul isti osy forýmda bastap, turaqty jumys isteıtin forýmnyń vırtýaldyq saıty arqyly jalǵastyryp, kelesi jyly ótetin besinshi forýmda qabyldaý mýmkinshiligine qol jetkizýge bolady dep senemin.

Barshańyz bilesizder, Astanalyq ekonomıkalyq forýmynyń mańyzy jyldan-jylǵa arta túsýde.

Sondyqtan kelesi jyldan bastap ol turaqty túrde mamyr aıynda ótkiziletin bolady.

Barshańyzdy kelesi jyldyń 23-24 mamyrynda ótetin Besinshi Astanalyq ekonomıkalyq forýmnyń jumysyna qatysýǵa shaqyramyn.

Sóz sońynda tabysty jumys tileımin-, dedi N. Nazarbaev.