D.Abaev: Bul - daǵdarystyń ózi emes, ortanyń túbegeıli ózgeriske túsýi

ASTANA. QazAqparat - «Elimizdi «qolaıly aımaqtan» yǵystyratyn ekonomıkadaǵy kúrdeli jaǵdaılar damý máselesin kún tártibinen alyp tastaı almaıdy, qaıta onyń ózektiligin anaǵurlym arttyra túsedi. Bizdiń Memleket basshysy usynǵan strategııa tóńiregine qanshalyqty tez toptasa alatynymyz, tabysqa jetýimiz soǵan baılanysty», - dep jazady óziniń «Damylsyz damý daǵdysy» maqalasynda. Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń keńesshisi - Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Baspasóz hatshysy Dáýren Abaev.

Qazaqstan ekonomıkasynda ne bolyp jatyr?

Bizdiń el - álemdik ekono­mı­kanyń bir bólshegi, al onda qa­zir buljymaıtyn eki úrdis oryn alyp otyr. Bir jaǵynan, shıkizat naryǵy toqyraýǵa ushyrady. Konıýnktýranyń ýaqytsha álsireýi baıqalyp qana qoımaı, tómen baǵalar uzaq ýaqyt boıy saqtalatyn qurylymnyń irgeli ózgerisi oryn alýda. Ekinshi jaǵynan, kúni keshege deıin jahandyq ósimniń lokomotıvi bolyp kelgen damýshy ekonomıkalardyń «qurylymdyq baıaýlaý» dáýiri bastaldy. Taıaý keleshekte olardyń qarqyny báseńdeı beredi.

Qazaqstan naq osy eki úrdistiń qyspaǵynda qalyp otyr.

Bul - daǵdarystyń ózi emes, mem­leketimiz ómir súrip, jumys júrgizetin ortanyń túbegeıli ózgeriske túsýi. Jańa landshaft tek ekonomıkaǵa ǵana emes, barlyq salaǵa da túgel qatysty. Barshaǵa da minez-qulyq modelin qaıta qaraýǵa týra keledi.

Qazir bolyp jatqan jaıttar ekonomıkalyq daǵdarys sheginen áldeqaıda asyp túsedi. Budan arǵy is-qımyldy aıqyndaıtyn bolǵandyqtan muny túsine bilý óte mańyzdy. Biz kútý rejimine kóshe otyryp jáne eksport baǵasynyń ósýin tosa otyryp ózimizdiń salǵyrt beıimdelýimizge jol bere almaımyz - ol jýyq arada bola qoımaıtyn nárse. Daǵdarysqa qarsy áreketpen de shektele almaımyz.

«Pessımıst jeldi aıtyp shaǵy­nady. Optımıst onyń aýys­qanyn kútedi. Realıst bolsa, birden jelkenin kóteredi», - degen Ýılıam Vordtyń sózin basshy­lyqqa alǵan jón. Qazaqstannyń jańa áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaılarǵa belsendi túrde beıimdelýi qajet. Al ol birneshe mańyzdy sharttardy qamtıdy.

«Aqyldy» únem

Birinshiden, resýrstardy paı­dalanýǵa jańasha kózqaras qajet. Nursultan Nazarbaev qarajatty jappaı únemdeý qajettigin, biraq ony qandaı da bir bıýdjettik baǵdarlamalardy bas salyp qys­qar­tý arqyly jeńildetýge bolmaı­tynyn atap aıtty. Qarajat únemdeý - bir rettik qana naýqan emes. Prezıdent resýrstarǵa degen jańa qaǵıdatty qarym-qatynas turǵy­synan únemdeý týraly buryn da, qazir de áldeneshe ret aıtyp keledi.

Bul rette ol sózin tek mem­lekettik jáne kvazımemlekettik salaǵa ǵana emes, básekege qabi­let­tilikti arttyrýdyń ishki kózderin izdestirýge tıisti búkil otan­dyq bıznes qoǵamdastyǵyna arnady. Damyǵan elderde keń taral­ǵan Іean-menedjment (qam­qor­lyq­pen basqarý) ádisi buǵan tolyq múm­­kindik beredi. Onyń mánisi - qo­sym­sha qundy qamta­masyz etpeı­tin úde­ris­terdi barynsha azaıtý, ónim­siz shyǵyndardyń bárin joıý.

Alǵash Toýota korporatsııasy júzege asyrǵan mundaı tujy­rymdama ony basshylyqqa alǵan kásiporyndarǵa mıllıardtaǵan dollar paıda ákeldi.

Lean-menedjmentti mem­le­ket­tik qyzmet kórsetý salasynda da qoldanýǵa bolady. Muny sheteldik qana emes, otandyq tájirıbeler de dáleldep otyr. Halyqqa qyz­met kórsetý ortalyqtary men «elek­trondy úkimetti» damytý isi halyqtyń da, bıznestiń de qy­rýar ýaqyty men qarajatyn únem­deıdi. Memlekettik apparatqa qatys­ty ózge reformalar da paıdasyz shy­ǵystardy qysqartýǵa baǵyt­talǵan.

Osylaısha, shyǵystar týraly aıtqanda, ánsheıin «belbeýdi tartyp» qana qoımaı, eń basty nársege - tutynýshylyq qundylyqtar qa­lyp­tastyrýǵa qatysy joq artyq fýnk­tsııalardy alyp tastaý tur­ǵysynan aýqymdy jumys atqarý qajet bolady. Bul, shyn máni­sin­de, shaǵyn kásiporynnan bastap mınıstrlikterge deıingi basqarý­dyń barlyq salasyn qamtıtyn úlken ózgeris.

Óndirýshilik kezeńnen jasampazdyqqa deıin

Ekinshiden, jańa tabys kóz­derin qalyptastyrǵan jón. Bul oraıda Memleket basshysy bas­tamashylyq etken ózgerister áldeqaıda salmaqty, tektonıkalyq úderisti - óndirýshilik modelden jasampazdyq dárejege ótý­di kózdeıdi. Arasyndaǵy aıyr­ma­shylyq shıkizattyq sala men óńdeýshi salanyń qaısysynyń mańyz­dyraq ekeninde emes. Elimiz óziniń kásipkerlik qýatyn tutyny­latyn aralyq jáne túpki ónimder óndirisine, ıdeıalar men tehnologııalar izdestirýge baǵyttap otyr ma, joq pa, másele sonda.

Mysaly, eń konservatıvti bolyp kórinetin munaı-gaz salasynyń ózi jahandyq naryqty qaıta pishimdeıtin ınnovatsııalar oshaǵy bola alady. Muny taqtatas (slanets) revolıýtsııasy dáleldedi.

Árıne, ekonomıkalyq prob­lemalar kóbeıgen kezeńde kún­delikti kúnkóris qamyna baılanysty stra­tegııalyq reformalar keıinge qala­tyndyqtan, oǵan degen zárýlik asa baıqala qoımaıdy. Alaı­da, dál qazir ózgerister keıin­ge she­gerilmeı, kerisinshe jedel­detilýge tıis. Óıtkeni, Nursultan Nazarbaev usynǵan ınstıtýttyq reformanyń máni naq osy jasampaz áleýmettik-ekonomıkalyq modeldi qalyptastyrýǵa baılanysty bolyp otyr.

Qazir aqıqatty aıqyndaıtyn sát týyp keledi. Álemdik sarapshylar damýshy elderdiń reforma jolyn jańa deńgeıge shyǵatyn baspaldaq retinde paıdalana otyryp, qazirgi qıyn kezeńdi eńsere alatynyn aıtady. Al ózgeristen bas tartyp nemese kóz aldap, qazirgi jaǵdaıda «jaýyrdy jaba toqýdy» jón kórgen memleketter tarıhı tartystyń shańyn qaýyp qala beredi.

Qazaqstan óz tańdaýyn jasady. Ol Memleket basshysynyń saıası erik-jigerimen nyǵaıtylǵan jańǵyrýdyń naqty baǵdaryn usyndy. Qazir ony zańnamalyq tur­ǵydan qamtamasyz etý jumystary aıaqtalyp keledi. Qajetti resýrs­tar da barshylyq.

Biraq bul jetkiliksiz - ajyramas taǵy bir úshinshi shart bar. Reformalardyń bir ereksheligi, olardy «joǵarydan» júrgize almaısyń, bul is qoǵamnyń tikeleı qatysýy arqyly ǵana júzege asady. Shıkizat paıdasyn bólýden ada­mı kapıtaldy eseleýge qaraı baǵdar ustaıtyn jasampaz modelge kóshýdi barshanyń jáne ár adam­nyń qatysýynsyz elestetý múmkin emes. Eshkim de alańsyz kúıde, syrttaı baqylap otyra almaıdy.

Dúnıe júzi zertteýshileri japon fenomenin zerdeleý arqyly bul eldiń eki ret múshkil halge tap bolsa da, qalaısha jetekshi derjavaǵa aınalyp, biregeı mádenıetin qalaı saqtap qalǵanynyń syryn uǵýǵa tyrysýda. Bul oraıda ǵalym Pıter Drýker bankır ári kásipker Eııchı Shıbýsavanyń sonaý HІH ǵasyrda negizin qalaǵan qaǵıdattary sheshýshi ról atqarǵan dep sanaıdy. Mundaǵy eń basty qaǵıdat ta qarapaıym: ulttyq múddeler birinshi kezekte turýǵa tıis. Barlyq jobalar men sheshimderdi, sonyń ishinde bızneske qatystylaryn salmaqtap-saralaý isi «El úshin ne nárse jaqsy bolmaq?» degen saýaldan bastalady.

Bul qaǵıdat baǵa jetpes múm­kindikteri boı tasalap turǵan ýaqyt synyna tótep beretin Qazaq­stan jolynyń da negizgi arqaýy bolýǵa tıis.

Materıal «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalandy, 24,11.2015 j.