D.A.Qonaevtyń murajaı -úıi - mádenı muranyń nasıhattaýshysy- Murajaıdyń bas qor saqtaýshysy G. Bekmuratova
- Gúlmıra Sydyǵalyqyzy, aldymen D.A.Qonaev atyndaǵy murajaı-úıi qashan jáne qalaı ashylǵany týraly az-kem maǵlumat berip ótseńiz?
- D.A.Qonaev atyndaǵy murajaı-úıin ashýdyń basty nıetshisi - Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev. 1994 jyldyń 24 aqpanynda Elbasynyń «D.A.Qonaevtyń esimin máńgi este qaldyrý maqsatynda» qaýlysy shyqqan bolatyn. Onda Dinmuhamed Ahmetulynyń Qazaqstanǵa sińirgen erekshe eńbegi úshin Almaty qalasynda D.A.Qonaevtyń murajaı -úıin qurý týraly aıtyldy. Osyǵan oraı 2001 jyldyń qarasha aıynda Almaty qalasy ákimdiginiń jáne Halyqaralyq Qonaev qorynyń kómegimen murajaı resmı túrde ashyldy. Murajaıdyń dırektory bolyp B. Battalhanov taǵaıyndaldy. Murajaıdyń ashylýyna belgili memleket jáne qoǵam qaıratkerleri: K.Aýhadıev, S.Jıenbaev, A. Kúlebaev, Sh.Bekbolatov, J.Asqarova, І.Baltaǵulov, S.Ábdiraıymov (marqum), A.Ermegııaev, Sh.Ýalıhanov, A.Gorıaınov jáne taǵy basqalar úlken úles qosty.
Jalpy 2002 jyldyń 12 qańtarynda D.A.Qonaevtyń 90 jyldyq mereıtoıynda murajaı-úıi saltanatty túrde 920 kórermenniń qatysýymen ashyldy. Lenta qııý rásimi belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri Báıken Áshimov pen Qonaevtyń qaryndasy Gaýhar Ahmetqyzyna tapsyryldy. Biz jumysymyzdy jádigerler men materıaldar jınaýdan bastadyq. Osy jerde men alǵashqy mýzeı qyzmetkerleri Irına Vıktorovna Rıazantseva men Maııa Bekjaparqyzy Sartaevanyń esmin erekshe atap ótkim keledi. Búgingi tańda murajaıda Qonaevtyń bıýsti, jeke qoldanǵan zattary, portretteri, kilemderi, tarıhı qujattary bar. Jádigerlerdiń jalpy sany - 2999. Erekshe eńbekterimen kózge túsken qyzmetkerlerimiz Júsipbaeva Nurıla Sergeıqyzy men Tólemisova Marjan Klımqyzyn aıtýǵa bolady. D.A.Qonaev murajaıynda kórkemdik keńes qurylyp, tabysty jumys istep keledi. Keńeske Qonaevtyń qyzmettes áriptesteri men belgili qoǵam qaıratkerleri múshe boldy. Keńes ár jyldyń esebin tyńdap, jańa jyldyń josparyn bekitip otyrady.
- Qonaev murajaıy óziniń ómirsheńdigin dáleldedi. Bul burynǵy keńestik respýblıkalar aýmaǵynda memleket basshylaryna arnalyp ashylǵan birden-bir murajaı úıi bolyp tabylady. Onyń ózindik erekshelikteri qandaı?
- Murajaı tájirıbesinde memorıaldy-turmystyq ekspozıtsııany qurylǵan memorıaldy orynnan bólek jerde qalpyna keltirý tárizdi qubylystar sırek kezdesedi. Bul protsess az zerttelgen jáne qalyptasqan ádistemesi joq. Bul jerde birneshe jáıtti sheship alý qajet boldy. Birinshiden, eń aldymen neni qalpyna keltirý kerektigi jaıly oılagdyq. Ekinshiden, Qonaev tulǵasyn, onyń memleketti damytyp órkendetýdegi róli men eńbegin moıyndaýmen qatar shematızatsııalaýdan bas tartý, Qonaevty kórsetý jáne onyń taza adamgershilik qasıetteri men ómiriniń turmystyq jaǵyna qyzyǵýshylyq týǵyzý mindeti turdy. Úshinshiden, tarıhı tulǵanyń jumys kabınetiniń ıntererin jáne basqa da saqtalǵan, kúndelikti ómirde tutynǵan zattaryn tabý qajet boldy.
Qonaevtyń shynaıy tulǵasyn anyq ashýǵa, ıaǵnı ony qarapaıym tulǵa retinde kórsetýge «Qonaev kabıneti» memorıaldyq orny keń múmkindik beredi. Bul oryn, bizdiń oıymyzsha, Qonaevty tek memleket qaıratkeri retinde ǵana emes, shynaıy ómirde bolǵan tulǵa retinde de ashyp kórsetedi. Bul ekspozıtsııa úshin ótken ǵasyrdyń 55-60 jyldardaǵy ýaqyt sheńberi tańdalyp alyndy. Osy kezeń Qonaevtyń tulǵa retinde jáne memleket qaıratkeri retinde qalyptasý jyldary boldy.
D.A.Qonaev kabıneti - jádigerlerdiń tolyqtaı shynaıylyǵymenen erekshelenedi, ony jabdyqtaý barysynda Qonaevtyń kabınetinde birneshe ret bolǵan memorıaldy tulǵanyń zamandastary men dostarynyń kómegi kóp boldy. Qonaevtyń jeke zattaryna jatatyn dúnıeler erekshe qyzyǵýshylyq týǵyzady. Bular kóptegen kýálikter, qalamdar, áshekeıli ottyqtardyń jıyntyǵy, qoldan jasalǵan túrli pyshaqtar, lýnahod, tankterdiń sývenırleri. Osynyń barlyǵyn qolmen ustap kórýge bolady. Almatynyń eshqandaı murajaıynda mundaı buıymdar joq. Bul jastardyń úlken qyzyǵýshylyǵyn týǵyzady. Óıtkeni qazirgi jastar óte bilimdar, ár nársege erekshe qyzyǵa qaraıdy.
Túpnusqalardyń memorıaldy murajaıda erekshe qyzyǵýshylyq týǵyzatyny belgili. Bizdiń murajaıdyń osyndaı ortasy birinshiden, ekspozıtsııa tolyqtaı shynaıy memorıaldyq dúnıelerden jınaqtalýynda. Ekinshiden, sol zamannyń kabınettik stıli saqtalǵan. Joǵary oqý oryndarynyń stýdentteri, ásirese, tarıh fakýltetiniń stýdentteri murajaıǵa jıi kelip, Qonaev kabınetinde bolǵanda shynaıy tarıhı ári ýaqyttyq ortaǵa túskendeı kúı keshedi. Onyń ústine olardy D.A.Qonaevtyń jeke kúzet bastyǵy, KGB polkovnıgi A.I.Gorıaınov jetelep júredi, búkil ekskýrsııa barysynda tek Keńestik kezeńdegi partııa kóshbasshysyna, Qonaev murajaıyna tán atmosferany týǵyzady.
- Jádigerler jınaýda qıyndyqtar da az bolmaǵan shyǵar?
- Biz tapqan zattar ár túrli sórelerde jertóleler men saraılarda jatqan bolatyn. Sondyqtan ol zattardy bastapqy qalpyna keltirý qıynǵa soqty. Ol úshin murajaıdyń jádigerlerin saqtaıtyn arnaıy qor daıyndap ashtyq. Murajaıǵa jádigerlerdi qabyldaý barysynda da kóptegen qıyndyqtar týdy: ıaǵnı jádigerdiń shyǵý tarıhy, tarıhı mańyzdylyǵy, jasalǵan ýaqyty, jasalynǵan jeri men avtoryn anyqtaý degen sııaqty. Jádigerdiń shyǵý tarıhyn (jádiger týraly derek) anyqtaý úshin kitaphanalar men muraǵattarda otyryp biraz jumys isteýdi qajet etti. Ol óte kóp ýaqytymyzdy aldy. Ár jádigerdiń tarıhy anyqtalmaǵansha ol kórme zalyna ekspozıtsııaǵa qoıylmady.
Murajaıda birte-birte kitaphana ashylyp, onda Qonaevtyń jeke óziniń kitaptary men qyzmettes áriptesteriniń kitaptary oryn aldy. Onda D.A.Qonaev týraly jazylǵan 66 kitap toptamasy bar. Kitaptardyń sany 3000 danadan asady. Odan elimizde Uly Otan soǵysyna deıingi kezeńderdegi Qońyrat kenishindegi jumysshy-qyzmetkerlerdiń ósý kórsetkishi, olardyń turmys-tirshiligi jaıly da qundy derekterdi taba alasyz. Murajaı sheńberinde «Qonaevtaný» ǵylymı-zertteý ortalyǵy jumys istep keledi. Ǵylymı ortalyqtyń keńesi quramyna elimizdiń tanymal ǵalymdary kirdi. Olar: akademık K.Nurpeıisov, K.Náribaev, E.Túrkebaev, E.Gossen, N.Nádirov, K.Burhanov, S.Galıev, A.Birtanov, B.Battalhanov. Keńes tóraǵasy Qonaev ýnıversıtetiniń rektory, zań ǵylymdarynyń doktory, professor Ó. Qopabaev.
- Osy arada murajaı qyzmetkerleriniń uıytqy bolýymen keshe uıymdastyrylǵan is-sharalar jóninde aıtyp berseńiz.
- D.A.Qonaevtyń týǵanyna 99 jyl tolýyna baılanysty murajaıda jańa ekspozıtsııalyq zal ashyldy. Ol zal «Qyzyl zal» dep atalady. Ol D.A.Qonaevtyń balalyq, jastyq shaǵy, eńbek jolynyń bastalýy kezeńderin qamtyǵan. Sondaı-aq Qonaev músinine gúl shoqtary qoıyldy. Oǵan D.A.Qonaevtyń qyzmettes áriptesteri men týystary qala turǵyndary menm qonaqtary qatysty. Sondaı-aq murajaıda D.A.Qonaevtyń «Ótti dáýren osylaı» atty memýar kitaptarynyń elektrondy nusqasynyń tusaý keseri ótti. Onda Almaty men Talǵar qalalaryndaǵy túrli oqý oryndarynyń stýdentteri D.A.Qonaevqa arnaǵan óleńderin oqydy. Búgin Qapshaǵaı qalasyndaǵy Qonaev mektebinde oqýshylar arasynda aıtys ótkizilmek.
-Áńgimeńizge rahmet!