CT-KZ sertıfıkaty jaramdylyǵyn joǵaltty – Raıymbek Batalov
- Raıymbek Ánýaruly, «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasyn basqarǵanyńyzǵa eki jyldan asty. Osy ýaqyt ishinde uıymnyń jumysynda qandaı ózgerister boldy?
- 2022 jyly «Atameken» QR UKP-nyń kezekten tys sezinde mıkro, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýǵa, qorǵaýǵa jáne damytýǵa basa nazar aýdara otyryp, palatany transformatsııalaý bastaldy. Osyǵan oraı kelesi is-sharalar qabyldandy:
Birinshi. UKP «tómennen joǵary» (bottom-up) strategııany engizý arqyly basqarý tásilin túbegeıli ózgertti. Osy ózgerister aıasynda óńirlerdegi shaǵyn jáne orta bıznes arasynan jańa belsendi kóshbasshylardy tabýǵa baǵyttalǵan basqarý organdaryn reformalaý bastaldy. Osy maqsatta ár oblysta basym salalar boıynsha 158 salalyq keńes qurylyp, onyń quramyna belsendi óńirlik jetekshiler kirdi. Múddeler básekelestigine qaramastan, salalyq keńesterdiń músheleri UKP alańynda belsendi túrde yntymaqtasady jáne sheshimderdi ázirleıdi. Osy ózgeristerdiń arqasynda jergilikti jerlerde palatanyń kúndelikti qyzmetine jumyldyrylǵan qatysýshylar sany 500-den 10 myńnan astam sýbektige deıin ósti. Óńirlerdegi bıznes ózderiniń pikirleriniń mańyzdylyǵyn jáne óz máselelerin sheshýge yqpal ete alatyndyqtaryn sezindi. 2023 jyly-aq osy ádistiń durystyǵyn mindetti múshelik jarnalar túsiminiń 8 paıyzǵa ósýi rastap otyr.
Ekinshi. Biz Óńirlik keńesterdiń, tóralqa komıtetteriniń jáne tóralqanyń óziniń jeke quramyn jańartýdy bastadyq. Bul jumys salalyq keńesterde ózin kórsete bilgen jańa tulǵalardy – kóshbasshylardy tartýdy qamtıdy. Óńirlik keńesterdiń quramyn jańartý josparlanǵan. Saılaý 2024 jyldyń jeltoqsany men 2025 jyldyń qańtar aılarynda ótedi. Óńirlik keńesterdiń quramyna salalyq keńesterde ózin kórsete bilgen jańa basshylar kiredi jáne olardyń ókilettik merzimi 4 jyl bolady. Bul tóralqa quramynyń jartysynan kóbin jańartýdy qamtamasyz etedi. Basqarma músheleriniń ókilettik merzimi eki jylmen shekteledi. Sondaı-aq, shaǵyn jáne orta bıznes ókilderiniń arasynan jańa basshylardy tarta otyryp, tóralqanyń 17 salalyq komıtetiniń quramyn rotatsııalaý josparlanyp otyr. Nátıjesinde tóralqa quramy jańartylyp, al onyń músheleriniń sany 59-dan 45 adamǵa deıin qysqarady. Tóralqa quramyna Óńirlik keńester men salalyq komıtetterdiń tóraǵalary kiredi. Bul máselelerdiń barlyǵy 2024 jyldyń qarashasynda ótetin kelesi sezge shyǵarylady. Bul ózgerister UKP týraly zańǵa túzetýler engizilgennen keıin ǵana múmkin boldy. 2022 jylǵy qarashada ótken UKP-nyń H sezinde palatany qaıta qurýdyń jańa tásilderi bekitilip, UKP týraly zańǵa túzetýler engizý usynyldy. Toǵyzynshy paketke zańnamalyq ózgerister engizildi, onda ekonomıkanyń ártúrli salalaryndaǵy bızneske ákimshilik kedergilerdi azaıtýǵa baǵyttalǵan 1,5 myńnan astam synı túzetý bar. Bul ony Parlamentte talqylaýdy qıyndatyp, keıinge qaldyrdy. Zań 2024 jylǵy 7 maýsymda kúshine endi.
Úshinshi. UKP shaǵyn bıznesti múshelik jarnadan bosatty. Nátıjesinde 2022 jyly jarna tóleıtin kásipkerler sany 2021 jylmen salystyrǵanda 61 paıyzǵa azaıdy. Bul shaǵyn bıznestiń qarjylyq aýyrtpalyǵyn jeńildetý jolyndaǵy mańyzdy qadam boldy.
Tórtinshi. UKP bıýdjettik baǵdarlamalarǵa qatysýyn qysqartty. Eger 2019 jyly atalǵan kózderden qarjylandyrý 11 mlrd teńgeni (UKP bıýdjetiniń 72 paıyzy) qurasa, 2024 jyly ol 1,2 mlrd teńgege (bıýdjettiń 10%) azaıdy. Bul palatanyń neǵurlym tıimdi jáne táýelsiz qarjylandyrý kózderine nazar aýdarý jónindegi jańa strategııasyn kórsetedi.
Besinshi. Negizgi salalarǵa nazar aýdarý. UKP jáne onyń óńirlik ókildikteriniń jumysy endigi ýaqytta úsh negizgi baǵytqa shoǵyrlanǵan: mıkro jáne shaǵyn bıznesti damytý, orta bıznesti damytýǵa (klasterlik tásil jáne ınvestıtsııalyq jobalar), kásipkerlerdiń quqyqtaryn qorǵaýǵa jeke kóńil bólý. Shtat 30 paıyzǵa ońtaılandyryldy, bul jumys tıimdiligin arttyrýǵa múmkindik berdi.
Altynshy. ShOB-ty qoldaýdyń biryńǵaı ekojúıesin qurý. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes Úkimetpen birlesip mıkro, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýdyń biryńǵaı ekojúıesiniń tujyrymdamasy ázirlenip jatyr. Bul ekojúıe halyqqa qyzmet kórsetý ortalyqtarynyń (HQO), jergilikti atqarýshy organdardyń (JAO) jáne bıznestiń qyzmetteri yńǵaıly formatta biriktiriletin qyzmetter marketpleısin qamtıdy. Ekojúıe aıasynda retinde memleket pen bıznestiń ózara is-qımyly úshin tsıfrlyq ınfraqurylym qalyptastyrylady, ol ShOB damýynyń obektıvti kórinisin qalyptastyrýǵa jáne ony Úkimettiń baqylaý taqtasynda kórsetýge múmkindik beredi.
Osylaısha, «tómennen joǵary» strategııasyn qoldaný arqyly basqarý reformasy shaǵyn, orta jáne iri bıznes múddeleriniń teńgerimin eskere otyryp, saraptamanyń jańa quramy men shoǵyrlanýyn qamtamasyz etý arqyly 2025 jyldyń aqpan-naýryz aılarynda aıaqtalady. Bul strategııa yntymaqtastyq pen seriktestikti nyǵaıtyp qana qoımaı, bıznestiń UKP-ǵa senimin arttyrady, sonymen qatar kásipkerliktiń naqty problemalaryn anyqtaýǵa jáne olardy jyldam sheshýge kómektesedi. Oǵan bıyl ótken jylmen salystyrǵanda bıznestiń múshelik jarnasynyń 20 paıyz artýy dálel.
- Elimizde qazir jańa Salyq kodeksi ázirlenip jatyr. Alaıda, Prezıdent ony qabyldaýdy keıinge qaldyrǵanyn eskersek, máseleler bulyńǵyr kúıde qalyp otyr degen tujyrym jasaýǵa bolady. Bul rette bıznes qaýymdastyǵy men Ulttyq kásipkerler palatasynyń pikiri qandaı?
- Eń aldymen, Úkimetke Ulttyq palatamen birlesip, Salyq kodeksin ázirleýdi tapsyrǵany úshin Prezıdentke rızashylyǵymdy bildirgim keledi. Bul tapsyrma óte sátti oryndalyp jatyr jáne bizge kommýnıkatsııanyń joqtyǵyna shaǵymdanýdyń reti joq. Ulttyq palata Ekonomıka mınıstrliginiń Ekonomıka ınstıtýtynda kúndelikti jumys isteıtin jáne aýqymdy jumysty atqaratyn sarapshylar pýlyn qurdy.
Jańa Salyq kodeksinde tek eki salyq rejımin qaldyrýdy usynyp otyrǵanymyzdy atap ótý óte mańyzdy: jalpy belgilengen jáne arnaýly salyq rejımi. Ózin-ózi jumyspen qamtyǵandarǵa qatysty úshinshi rejım tolyqqandy salyq rejımi bolyp sanalmaıdy, óıtkeni ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar jeke kásipker retinde tirkelýsiz jáne bıýrokratııasyz salyq organdarymen tikeleı ózara árekettese alady.
Biz qazir Úkimetpen belsendi dıalog júrgizip jatyrmyz, ol keıde, ásirese salyq mólsherlemelerine qatysty qyzý daýǵa ulasady. Atap aıtqanda, biz QQS kóterýge qarsymyz. QQS mólsherlemesin burynǵy deńgeıde qaldyryp, onyń ornyna ákimshilendirýdi jetildirý, salyq mádenıetin kóterý kerektigine nyq senimdimin. QQS-tyń kez kelgen ulǵaıýy bızneske jáne tutastaı alǵanda ekonomıkaǵa keri áser etýi múmkin.
- Aıtalyq, salyq stavkasy 1-2 paıyzǵa ósti. Bul ortasha statıstıkalyq kásiporynǵa qalaı áser etedi?
- Birinshiden, QQS ósimi kompanııadan qosymsha aınalym qarajatyn talap etedi. Eger mólsherleme 1 nemese 2 paıyzǵa ósse, bıznes salyq tóleý úshin qosymsha resýrstar izdeýge májbúr bolady. Saýalnamalarǵa sáıkes, bıznestiń 90-99 paıyzǵa jýyǵy arttyrylǵan salyqty tóleýge qolma-qol aqshasy joq ekenin aıtady. Olarǵa nesıe alý úshin bankterge júginýge nemese basqa qarjylandyrý kózderin izdeýge týra keledi.
Ekinshiden, salyqty kóterý kiristerdi ýaqytsha arttyrýy múmkin, biraq orta bıznes úshin bul kompanııalardyń bólshektenýine jáne kóleńkege ketý qaýpin tóndiredi. Bul jaıt bizdi alańdatady. Biz mundaı ózgeristerdi syzyqtyq emes, eseptep baǵalaýdy talap etemiz: jaı ǵana eki tarmaq qosyp, trıllıon teńgege ósim kútýge bolmaıdy. Bıznestiń ártúrli salalaryna áserdi egjeı-tegjeıli taldaý qajet.
QQS artýyna qarsy nyq ustanymdy ustanamyz. Korporatıvtik tabys salyǵynyń (KTS) mólsherlemesin kóterý máselesi de talqylanyp jatyr. Salyq kodeksiniń bank sektoryna arnalǵan jańa redaktsııasynda ony 20-dan 25 paıyzǵa deıin arttyrýdy josparlap otyr, bul oıyn bıznesine de qatysty. Bul salalardaǵy joǵary tabysqa salyq salý qajet bolýy múmkin ekenin túsinemiz. Degenmen, bank jáne qarjy sektorlary úshin tepe-teńdikti saqtaý mańyzdy. Óıtkeni olar ekonomıkanyń negizgi draıveri sanalady.
Biz kiristi yntalandyrý úshin ártúrli salyq shemalaryn usynamyz. Eger kompanııa mol paıda tapsa, onda oǵan qosymsha salyq salynýy múmkin. Áıtpese, eger bıznes qalypty rejımde jumys istep tursa, onda mólsherleme 20 paıyz deńgeıinde qalady.
- Túptep kelgende ulttyq palata tóralqasynyń basshysy retinde bızneske salyqtyń qandaı mólsherlemesi qolaıly dep sanaısyz?
- Jalpy belgilengen rejımge keletin bolsaq, biz qazirgi mólsherlemelerdiń burynǵy deńgeıde qalýyn jáne aldaǵy 5-7 jylǵa bekitilýin qoldaımyz. Investorlar bizdi Salyq kodeksine qatysty túbegeıli sheshim qabyldaýǵa úndep otyr. Óıtkeni ol kez kelgen ınvestıtsııanyń qarjylyq modeli úshin mańyzdy. Biz Salyq kodeksiniń boljamdylyǵyn qamtamasyz etý úshin QQS jáne KTS mólsherlemelerin kótermeýdi jaqtaımyz.
Shaǵyn jáne orta bızneske keletin bolsaq, bir arnaıy salyq rejımin qaldyrýdy usynyp otyrmyz. Mysaly, taýar aınalymynan 2 nemese 3 paıyz bólshek saýda salyǵy retinde. Bul - qarapaıym ári túsinikti. Qandaı shek belgilenetinin anyqtaý mańyzdy: jyldyq aınalym 2 mlrd teńge nemese 500 mln. B2C jáne B2B nemese B2G arasyndaǵy teńgerimdi tabýym kerek. Kez kelgen jaǵdaıda, neǵurlym qarapaıym bolsa, soǵurlym jaqsy. Sondyqtan, biz arnaýly salyq rejıminiń birkelki bolýyn jaqtaımyz - aınalymnyń 2 paıyzy jáne osymen boldy.