COVID-19 pandemııasy máńgi bolady - feık
Tarıhta pandemııa men iri indetter bolǵan. Olardyń eshqaısysy qysqa merzimde ótken joq. Kerisinshe, olardyń keıbirin jeńý úshin jyldar qajet boldy. Mysaly, Eýropada 1346 jyldan 1353 jylǵa deıin Qara ólim indeti nemese týberkýlez obasy órship, oǵan deıin aýrý Ortalyq Azııada taralǵan. Aýrý oshaqtary 1772 jylǵa deıin álemniń ártúrli bólikterinde tirkeldi.
Ispan tumaýynyń sońǵy iri pandemııasy eki jylǵa sozyldy – 1918 jyldan 1920 jylǵa deıin, ár túrli esepteýler boıynsha 500 mıllıon adam kóz jumdy. Bul rette qalalarda karantındik shekteýler engizildi: adamdar betperde taǵyp, mektepter jabylyp, jappaı is-sharalar toqtatyldy, oıyn-saýyq oryndary jumys istegen joq.
Qazirgi COVID-19 pandemııasy 2020 jylǵy 11 naýryzda jarııalandy. Ol bir jyl toǵyz aı boıy jalǵasýda.
Demek, indet sozylǵan ýaqyt rekordtyq emes jáne onyń máńgi bolatynyna negiz bola almaıdy.
Birqatar sarapshylardyń pikirinshe, COVID-19 taralýy aıtarlyqtaı tómendep, indet emes, aýrý túrinde saqtalady.
Ispan tumaýy pandemııasyn týdyrǵan H1N1 shtammy jaǵdaıynda da solaı boldy. Vırýs joıylǵan joq, biraq onyń taralýy birshama tómendedi, sondyqtan pandemııa joıyldy.
Buǵan karantındik sharalar da óz septigin tıgizdi. Qazirgi sarapshylar jaǵdaıdyń damýyn boljaý jáne joıqyn saldardy boldyrmaý úshin 1918-1920 jyldardaǵy pandemııa kezindegi oqıǵalardyń barysyna kóp kóńil bóledi.
Alaıda, búgingi tańda COVID-19 pandemııasynyń aıaqtalýyn boljaý múmkin emes. Alaıda, bul máńgilikke sozylady dep aıtý durys emes. Tarıhta birde-bir indet sheksiz bolǵan emes, SOVID-19 da solaı.