COVID-19 áıeldiń densaýlyǵy men júktiligine qalaı áser etedi - sarapshy pikiri

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Koronavırýstyq ınfektsııa ókpege ǵana emes, sonymen qatar ózge de aǵzalarǵa, atap aıtqanda tamyr júıesiniń jumysyna teris áser etýi múmkin. Ásirese júkti áıelder úshin ınfektsııa aıtarlyqtaı qaýipti, jatyrdaǵy náresteniń qatyp qalýyna deıin jetkizýi múmkin. Sábı aman qalǵannyń ózinde ınfektsııa balaǵa berilýi ǵajap emes. Osy jáne ózge de qaýip týraly QR Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń shtattan tys bas akýsher-gınekology, «Akýsherııa, gınekologııa jáne perınatologııa ǵylymı ortalyǵy» AQ basqarma tóraıymy, joǵary sanatty akýsher-gınekolog Dınara Mırzahmetova aıtyp berdi, dep habarlaıdy QazAqparat elorda ákimdiginiń resmı saıtyna silteme jasap.

Dárigerdiń aıtýynsha, AQSh-ta júrgizilgen zertteýler onda balalardyń 6%-y COVID-19-ben týǵanyn kórsetedi.

«Bul ınfektsııa ońaı emes, óte kúrdeli jáne kóptegen qıyndyǵy bar. COVID-19 ınfektsııasynyń ortasha, aýyr jáne óte aýyr túrindegi júkti áıelderdiń jalpy jaı-kúıin baǵalaý jáne statsıonarlyq kómek kórsetý úshin múmkindiginshe kópbeıindi statsıonarlardyń bosandyrý bólimshelerine shuǵyl jatqyzý qajet. Júkti áıelderdegi barlyq pnevmonııalardy ımmýnosýpressııa jáne júkti áıelderge tán fızıologııalyq gıperkoagýlıatsııa erekshelikterin eskere otyryp, birden aýyr dep baǵalaý kerek. Zertteý nátıjelerin baǵalaýmen birge jaǵdaıdyń sapaly monıtorıngin qamtamasyz etý qajet», – dep atap ótti Dınara Mırzahmetova.

Ol akýsherlik ádis jeke ári júkti áıeldiń jaǵdaıynyń aýyrlyǵymen, uryqtyń fýnktsıonaldy jaǵdaıymen anyqtalatynyn atap ótti. Bul rette mundaı patsıentterdi emdeý kópbeıindi statsıonarlarda júrgizilýi tıis.

«Eger KVI keıbir jaman ádettiń, júrek-tamyr, tynys alý júıesi aýrýlarynyń, semizdiktiń aıasynda paıda bolsa, asqynýlar jıi kezdesedi. COVID-19 bar áıelderdiń 90%-ynda merziminen buryn bosaný boldy. Bul Qazaqstandaǵy jaǵdaı. Koronavırýs merziminen buryn bosanýdy 22 ese arttyrady, áıelder reanımatsııa bólimine 7 ese jıi túsedi, ókpeniń jasandy jeldetýine 14 ese jıi jatqyzylady jáne ana óliminiń qaýpi 14 ese kóp», - dep statıstıkany keltirdi dáriger.

Onyń aıtýynsha, qazir júkti áıelderdi vaktsınatsııalaý máselesi qyzý talqylanyp jatyr. KVI kóptegen asqynýlarǵa ıe bolǵandyqtan, tek vaktsına ınfektsııanyń aǵzaǵa zııandy áserin jeńe alady.


Seıchas chıtaıýt