Tsıfrlyq tehnologııalardy paıdalanatyn kásiporyndar úlesi 23 paıyzǵa jetedi - UEM
QR UEM málimetinshe, jobanyń «Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý» baǵytynda óńdeýshi ónerkásip kásiporyndaryn tehnologııalyq jańǵyrtý, óndiris kólemin ulǵaıtý jáne óńdeý ónerkásibi taýarlarynyń nomenklatýrasyn keńeıtý mindet aıqyndalǵan.
«Bul úshin kásiporyndardyń jańa tehnologııalardy satyp alýǵa jáne engizýge, jabdyqtardy montajdaýǵa jáne iske qosý-jóndeý jumystaryna, sondaı-aq biliktilikti arttyrýǵa, tehnologııalyq jabdyqtardy satyp alýǵa jáne kredıt berý, onyń ishinde lızıng sharttaryn jaqsartýǵa arnalǵan shyǵyndaryn óteý jónindegi keshendi is-sharalar ázirlenetin bolady. Osylaısha, 2025 jylǵa deıin tsıfrlyq tehnologııalardy paıdalanatyn óńdeý ónerkásibindegi kásiporyndardyń úlesin 23 paıyzǵa deıin jetkizý josparlanýda. 2025 jyly jabdyqtar men mashınalar jasaýda negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalar 1 trln teńgelen asady», - delingen vedomstvo málimetinde.
Al «Óndiris kólemin ulǵaıtý jáne óńdeý ónerkásibi taýarlarynyń nomenklatýrasyn keńeıtý» mindeti aıasynba 418 ındýstrııalyq jobany iske asyrý josparlanyp otyr. 2025 jylǵa qaraı negizgi kapıtalǵa 11 trıllıonnan astam teńge ınvestıtsııa tartylady. Sondaı-aq óńdeý ónerkásibiniń ónimin eksporttaý kólemi 24 mlrd AQSh dollaryna ulǵaıady. Qurylǵan jańa joǵary bilikti jumys oryndarynyń sany shamamen 100 myńǵa jetedi.
2025 jylǵa deıin iske qosý josparlanǵan iri jobalardyń qatarynda «Monterra Qasaqstan» JShS, «Evrohım-Qarataý» JShS, «Mega Smart» JShS, «KamLit KZ» JShS jáne basqalary bar. Bul rette respýblıkalyq deńgeıde 50 negizgi joba belgilengen.
Aıta keteıik, QR Prezıdenti Jarlyǵymen «Qazaqstandyqtardyń ál-aýqatyn arttyrýǵa baǵyttalǵan ornyqty ekonomıkalyq ósý» ulttyq jobasy bekitilgen bolatyn. Joba 5 baǵyttan turady jáne 6 negizgi mindet pen 13 kórsetkish aıqyndalǵan.