Chehııada «Abaı» mádenı-aqparat ortalyǵy ashyldy
2020 jyly uly klassık jáne gýmanıst Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıy toılanady. Osyǵan oraı QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi, QR Syrtqy ister mınıstrligi jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń Cheh Respýblıkasyndaǵy Elshiliginiń qoldaýymen Praga qalasynda «Abaı» mádenı-aqparat ortalyǵyn ashý qolǵa alynǵan bolatyn. Atalmysh ortalyq Qazaqstan Respýblıkasynyń Cheh Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Marat Tájınniń qoldaýymen ashyldy.
Ortalyqtyń mindeti – qazaq ádebıeti men rýhanııatynyń damýyna úles qosý, Abaı shyǵarmalaryn oqý mádenıetin qalyptastyrý, aqyn muralaryn shet elderdegi ǵalymdardyń zerttelýine jáne ǵylymı eńbekterdiń kóptep jazylýyna áser etý, aqyn shyǵarmalaryna degen suranys pen aqparat aǵyndaryn baǵyttaý jáne retteý.
Ortalyqta CD-dıski, aqparattyq jáne merzimdi basylymdar, ǵylymı aqparat sekildi aqparattyq resýrstarmen tanysýǵa bolady. Sondaı-aq, munda qazaqstandyq tolyq mátindi málimetter bazasy qoljetimdi. Qazaqstannyń ulttyq elektrondy kitaphanasynda Abaı jáne onyń shyǵarmalary týraly 800-den astam basylym bar.
Ortalyq uly Abaıdyń danalyq dúnıetanymyn saralaý, aqynnyń jekelegen ǵıbratty oı túıinderin, óleńderi men qara sózderindegi fılosofııalyq tujyrymdaryna túsinik berýdi kózdeıdi. Ortalyq kitaphana oqyrmandary, Qazaqstan men Chehııanyń tanymal jazýshylary men aqyndary bas qosatyn orynǵa aınalady.
Ortalyqta kitap kórmeleri, dóńgelek ústel, abaıtanýshylarmen kezdesý, ádebı-mýzykalyq keshter jáne basqa da túrli mádenı is-sharalar ótkizý josparlanǵan. Abaıdyń shyǵarmalary boıynsha onyń naqyl sózderi, óleńderi, poemalary, qara sózderi, aýdarmalary, ánderi, sondaı-aq, abaıtanýshy ǵalymdardyń shyǵarmalary, zertteý eńbekteri, bıblıografııa, dıssertatsııa, avtoreferattar týraly aqparat beriledi. #Abai175 heshtegi bar elektrondyq portalda Abaı óleńderin oqý estafetasy men uly Abaıdyń mereıtoıyna arnalǵan is-sharalar jaıynda málimet taratylady.
Sondaı-aq, munda «Abaı» romanynyń shyqqan alǵashqy basylymdary, Abaı týraly shyǵarmalar men sýretshilerdiń qujattary, murajaılar jáne eskertkishter týraly málimetter, Hakim Abaıdyń beınesin salǵan belgili sýretshilerdiń reprodýktsııalarynyń kóshirmeleri men ıllıýstratsııalyq kitap jáne foto kórmeleri kitapsúıer oqyrmandarǵa usynylady.
Іs-shara barysynda « Álem tanyǵan Abaı « atty dóńgelek ústel uıymdastyrylyp, « Álem tanyǵan Abaı « ıllıýstratıvti-kitaptar kórmesi men « Abaı álemi» atty fotokórme, «Estelik ǵasyrdan da uzaqqa sozylady...» atty kórinis usynyldy.
«Álem tanyǵan Abaı» ıllıýstratıvıti-kitaptar kórmesinde «Abaı» entsıklopedııasy, «Qara sózderi», Shyǵarmalar jınaǵynyń 2 tomdyǵy, «Qalyń elim qazaǵym...» óleńder jınaǵy, «Sen de bir kirpish dúnıege» óleńder men qarasózderi, «Stıhı, poemy, proza», «Abaı tili sózdigi», «Abaı týraly sóz», «ıA – chelovek-zagadka...» jáne M.Áýezovtiń «Abaı joly» romany, Latıf Hamıdıdiń «Abaı», D Omarovtyń «Abaıdyń rýhanı murasy», Ǵ. Esimniń «Hakim Abaı» jáne «Abaı týraly fılosofııalyq traktat», Sh.Qudaıberdiuly shyǵarmalarynyń jınaǵy jáne basqa da kitaptar tanystyrylady.
«Abaı álemi» atty fotokórmede Abaıdyń shyǵarmashylyǵy men ómirine qatysty tarıhı eskertkishter men tabıǵat kórinisteri, aqyn dúnıege kelgen qasıetti meken týraly jáne qazaq eliniń mádenı ómirine qatysty mol maǵlumattar beril di.
Aıta keteıik, is-sharaǵa Chehııa Respýblıkasyndaǵy «Tarlan» qazaq stýdenttik jastar uıymy da atsalysty. Uıym 2008 jyly qurylǵan, sport, týrızm, mádenı jáne oıyn-saýyq is-sharalaryn uıymdastyrýmen aınalysady. Chehııadaǵy 3000 qazaq jasynyń basyn qosqan uıymdy Baqnur Aıýbek basqarady.