ChatGPT kómekshime aınaldy – Yqylas Orazbaıuly
– Áńgimeńizdiń álqıssasyn ChatGPT týraly qysqasha anyqtamadan bastasańyz...
– ChatGPT – bul sońǵy úlgidegi kemeldi jasandy sana dep aıtýǵa bolady. Onymen sóılesýge, suhbattasýǵa, kez kelgen suraq tóńireginde kómek suraýǵa bolady. Ol kóptegen tapsyrmany oryndaı alady. Bergen tapsyrmańyzǵa oraı maqala, esse, áńgime jazady. Jaýaptaryn ózgerte alady – eger bot qate jaýap berse, siz oǵan bul týraly aıta alasyz. Kez kelgen salada tolymdy jaýap berýge tyrsady. Sýret salady, naýqasqa dıagnoz qoıý jáne basqa tolyp jatqan múmkindikteri bar.
– Siz naqty qandaı múmkindikterin paıdalanyp júrsiz?
– ChatGPT alǵashqy nusqasy jarııalanǵannan bastap oǵan nazarym aýdy. 4-5 aıdan beri qoldanyp kelemin. Ásirese GPT-4 nusqasy jarııalanǵannan keıin tipti kóp paıdalanatyn boldym. Avtomatty aýdarý júıesiniń ózi Google aýdarmashydan jaqsy aýdarady. Men sýret syzý, maqala jazdyrý, kitaptardy, maqalalardy mazmundaý sekildi múmkindikterin kóp paıdalanamyn. 1 mınýtqa jetpeıtin ýaqytta adamnyń kóńili tolatyn kórkem fotony daıyndap beredi. Men oǵan qazaqı fotolar da syzdyryp kórdim.
– ChatGPT chat-botynyń qandaı kemshiligin baıqadyńyz?
– Qazaqsha aıtqan sózdi túsinýi men jaýap berýinde qıyndyqtar kezdesedi. Bul jaǵyn aldaǵy ýaqytta jaqsartady dep oılaımyn. Óıtkeni ChatGPT aıfon sekildi jańalanyp otyrady, kemeldenip otyrady. Keleshekte ol ekran arqyly tikeleı júzdesip, sizben suhbattasatyn deńgeıge jetýi múmkin. Sizdiń kóńil-kúıińizdi de emotsııańyz arqyly sezip, bilip otyratyn bolady.
– Jalpy jasandy sananyń qoǵamǵa qandaı keri yqpaly bolýy múmkin?
– Jasandy sana qoǵamnyń ár salasyna tolyq múmkindigi men yqpal etkende, úlken ózgerister bolýy múmkin. Kóptegen maman jumyssyz qalýy múmkin. Kez kelgen sala, dáriger, oqytýshy, tipti mýzykanttar da nazardan tys qalmaıdy. ChatGPT-dyń kontent jazý, arhıtektýra, dızaıyn, tipti kompanııanyń bas dırektoryn ornyn aýystyrýǵa deıin múmkindigi bar. Bolashaqta neırondyq jeliler adamnyń zııatkerlik jumysynyń kóp bóligin jasaı alady degen alańdaýshylyq bar. ChatGPT barlyq tilde sóılep tursa, seniń oı-deńgeıińnen joǵary maqala jazyp berse, onda til úırenýdiń qanshalyq qajeti qalady, jalpy oqý-aǵartý salasyna, tipti adamnyń ómir súrý daǵdysyna úlken tóńkeris ákelýi múmkin. Sondyqtan da keıbir memleketter bul jasandy sanaǵa qarsy turyp jatyr.
– Sizdiń oıyńyz qalaı? Qazaq qoǵamy jasandy sanadan bas tartqany durys pa?
– «Qar ketpeıin degenmen kún qoımaıdy» demekshi, jasandy sana ómirimizge jaqsylyqtarymen qosa, bir alýan problemalaryn da ala keledi. Biraq endi onyń damýyn adamzat tosa almaıdy. Qazaq túgili kúlli adamzat bas tarta alatyn deńgeıden ketti. Tek endigisi, osy ozyq quraldy paıdalanyp ómir súrýdi qalaı jeńildetemiz degendi oılaý kerek. Menińshe, bul kásibı mamandar men tehnologtar jetispeıtin qazaq dalasy úshin asa qajetti tehnıka. Mysaly: Aýǵanstanda túrli qaqtyǵystar sebebinen jylyna 7-8 myń adam ólse, al beıbit Qazaqstanda jol apatynan jylyna 15 myń adam kóz jumatyn kórinedi. Bul degenińiz sumdyq kórsetkish. Eger búkil kólik avtopılotqa ózgerse, jol apatynyń bolý salystyrmasy kúrt tómendese qanshama otbasy aı men kúnniń amanynda mezgilsiz qara jamylmas pa edi degen ishki arman bar.
Qazaqtyń baıtaq dalasyna tolyq robottanǵan zerdeli sharýashylyq tehnıkalary kerek. Olar 24 saǵat boıy tynymsyz isteı alady. Sonda osy ulan-baıtaq terıtorııany tolyq paıdalanýymyzǵa kúsh-qýatymyz jeter me edi?! Biraq bizden buryn basqalar qımyldap ketpese...
– Áńgimeńizge rahmet!