Bıýdjetti tıimsiz paıdalanýǵa qatysty jaýapkershilik qatań bolýy kerek – Máýlen Áshimbaev

Foto:
ASTANA. QazAqparat – Barlyq negizsiz shyǵyndy azaıtý asa mańyzdy. Bul týraly búgin Senattyń jalpy otyrysynda 2023 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetke engizilgen túzetýlerdi talqylaý kezinde palata tóraǵasy Máýlen Áshimbaev aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Búgingi otyrysta depýtattar birqatar mańyzdy máseni kóterdi. Eń aldymen, qazir ınflıatsııany tejeý úshin qatań sharalar qabyldaý qajet. Barlyq negizsiz shyǵyndy azaıtý asa mańyzdy. Bıýdjet qarajatyn tıimsiz paıdalanǵany úshin jaýapkershilik qatań bolýy kerek. Deldaldardyń zańsyz áreketteri, sybaılas jemqorlyq shemalary taýar men qyzmettiń baǵasyna áser etedi. Aınalyp kelip munyń bári halyqtyń qaltasyna soǵady. Sondyqtan ondaı zańsyzdyqtardyń jolyn kesý qajet», - dedi M. Áshimbaev.

Onyń aıtýynsha, ınjenerlik ınfraqurylym problemasyn sheshý – memlekettik organdardyń aldynda turǵan negizgi mindetterdiń biri.

«Eń aldymen, jylý ári elektr energııasymen qamtamasyz etýge qatysty máseleler mańyzdy. Osyǵan deıin bul salada tıisti sheshimder túrli sebepterge baılanysty qabyldanbady jáne qarajat ýaqytynda bólinbedi. Sonyń saldarynan apattar men tótenshe jaǵdaılar oryn aldy. Túptep kelgende, taǵy da halyq zardap shekti. Sondyqtan bıyl bólingen qarajat tıimdi jáne ýaqytyly ıgeriledi dep senemiz. Sondaı-aq Úkimet ınjenerlik jelilerdi jańǵyrtýdy qarjylandyrýdyń basqa da tetikterin engizedi dep úmittenemiz», - dedi Senat tóraǵasy.

Mańyzdy mindetterdiń taǵy biri – bıznesti qarjylandyrý. Naqty sektorǵa nesıe bólýge mán berý kerek.

«Bul máseleni únemi Senatta kóterip kelemiz. Osy rette tutynýshylyq nesıelerdiń tez ósýi alańdatpaı qoımaıdy. Sondyqtan bul máseleni de nazarda ustaǵan abzal», - dedi Máýlen Áshimbaev.

Aıta keteıik, búgin Senattyń jalpy otyrysynda «2023 – 2025 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» QR Zańyna ózgerister men tolyqtyrý engizý týraly» Zań qabyldandy.

Bıyl qysta bolǵan apattar jylý berý nysandarynyń ábden tozǵanyn kórsetti. Sondyqtan Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes elimizdiń jylý ári energetıkalyq júıesin salýǵa jáne qaıta jańartýǵa qosymsha 144 mlrd teńge bólindi.

Atap aıtsaq, ekonomıkanyń naqty sektoryn qoldaýǵa qosymsha 1,3 trln teńge josparlanǵan.


Seıchas chıtaıýt