«Bıýdjet ústinen kún kóretin kásiporyndar azaıady» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi 20 tamyz, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanǵan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Kemshilikterge keńshilik kórsetilmeýi kerek» degen maqala basyldy. Keshe jumys saparymen Almaty oblysyna kelgen Memleket basshysy Nur­sultan Nazarbaev Jetisý je­rin­degi ­saparyn «Jeruıyq-Taldyqorǵan» AÓK» JShS-da atqarylyp jatqan ju­mystardy kórýden bastady. Jalpy 86 adam eńbek etetin kommýnaldyq bazardyń alańy 6900 sharshy metr. Onda jabyq pavılon ǵımaratynda kókónis, sút jáne et bólimderi, 14 saýda dúńgirshegi bar. Barlyǵy 239 saýda orny ýaqyt talabyna saı jumys isteıdi. Modýldik úlgidegi, gaz-generatorly stansasy men syıymdylyǵy 400 tonna, kólemi 1134 sharshy metr jemis qoımasy taǵy bar. Memleket basshysyna nysandy aralaý barysynda óńirdegi aýyl sharýashylyǵy salasynyń damýy, kásiporynnyń jumysy men josparlary jóninde baıan etildi. Sondaı-aq, Qazaqstan Prezıdentine aýylsharýashylyq ónimderin ósirý, saqtaý jáne satýmen aınalysatyn keshen­niń jumysy ta­nystyryldy. Nursultan Nazarbaev oblys­tyń aýylsharýashylyq eńbek­kerlerimen áńgimelesip, memleket tarapynan erekshe kóńil bólinip otyrǵan agrarly salanyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Bul oraıda Memleket basshysy agrarlyq sala ókilderiniń ishki naryqty qajetti azyq-túlikpen qamtamasyz ete almaı otyrǵanyna toqtala kele, salanyń birqatar kemshilikterin atap kórsetti. Oblysta ınnovatsııalyq jobalardyń joqtyǵyn, ǵy­lymı-zertteý jumystarynyń nátıjesizdigin de ashyq aıtty.

Osy basylymda «Arys jaǵasynda» retrofestıvali aıryqsha ótti» degen maqala berilgen. Shámshi festıvali sonaý 90-jyldardyń bastapqy tusynda Shymkentten bastaý alǵany aıan. Bes jyldan bermen qarata «Arys jaǵasynda» atty retrofestıval uıymdastyrylyp júrgeni de belgili. Bıylǵy is-shara da aıryqsha ótti. Uly kompozıtor esimin enshilegen gúlzar-saıabaq Shámshi Qaldaıaqovtyń týǵan kúninde erekshe órnekteldi. Jalpy, bıylǵy retrofestıval ómirden ozǵanyna biraz jyldar ótken biregeı talant ıelerine - Ońtústik óńirinde týyp-ósken kompozıtorlarǵa arnalýymen de aıryqshalandy. Olar: uzyn sany 300-den astam ánniń, sondaı-aq, kóptegen kúrdeli dúnıelerdiń, ıakı poema-sıýıtalardyń, oratorııa-kantatalardyń, taǵysyn-taǵylar­dyń avtory Myńjasar Mańǵytaev, qazaqtyń dástúrli ánderi áýez-áýenderiniń asyl arnalarynan úı­rene otyryp, ondaǵan ólmes-óshpes dúnıeler qaldyrǵan, ási­rese, «Aq bosaǵa», «Іzdep kelem, Jaqsygúl», «Qımaımyn» syndy ánderi halyq arasyna keń taraǵan Muhametjan Rústemov, kóp jyldar boıy oblystyq fılarmonııany basqarǵan syrbaz sazger, «Men seni saǵyndym», «Baqytty bol», «Qyzyq kúnder ótip ketti me?» sııaqty kóp­tegen týyndylar qaldyrǵan Seı­daly Turǵynbaev jáne sonaý Sozaqta dúnıege kelip, týǵan aımaǵynan taban aýdarmaǵan kompozıtor, «Juldyzym», «Іńkár», «Mahabbat bop kelshi sen» sııaqty kóptegen ánderdiń avtory Janǵalı Meımandosov.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstan «sary better» negizinde ómir súrýge kóshkeli otyr. Tıisti zańnyń jobasy endigi el Parlamentiniń qaraýyna engizilipti. Bul jerde áńgime «Yellow Pages Rule» týraly bolýda. Ozyq damyǵan elderde ol memlekettiń ekonomıkaǵa aralasýyn shekteıdi. Elimiz de osy jolǵa túskennen keıin kóptegen sheneýnikter men onyń jaqyn-jýyq, jora-joldastary jumyssyz qalýy múmkin. Óıtkeni bıýdjet ústinen kún kóretin «janama» memlekettik kásiporyndar qatary kúrt azaıady dep boljanýda. Úkimetke «Yellow Pages Rule» («sary better qaǵıdalary») talaptaryn bekitetin zań jobasyn ázirleýdi bıylǵy jyldyń basynda Elbasy tapsyrǵan bolatyn. Sodan «kásipkerlik qyzmettegi memlekettiń qatysýyn shekteý máseleleri boıynsha» ulttyq zańnamany túzetetin jańa zańnyń jobasy jazylyp, Májiliske engizildi. Bul jobany burynǵy Óńirlik damý mınıstrligi daıarlap úlgergen eken. Endi ony Ulttyq ekonomıka mınıstrligine qorǵaýǵa týra kelmek. Aldaǵy aıda jazǵy kanıkýldarynan oralǵan halyq qalaýlylary bul qujatty qolǵa alady dep kútilýde. Biraq onyń aınalasynda qazirden-aq qyzý talqylaý júrýde. Bul jaıynda «Bıýdjet ústinen kún kóretin kásiporyndar azaıady» atty maqaladan oqı alasyzdar.

Osy basylymda «Qulady munaı baǵasy, artynda AQSh tur, shamasy!» degen maqala berildi. «Kim qalaı aıtsa da, munaı baǵasynyń kóbesi sógildi. Endi tek munaı men gazǵa súıenip otyrǵan memleketterdiń jaǵdaıy aqyryndap tómendeı bastamaq. Bálkim, munyń arty álemdik daǵdarysqa da alyp kelýi múmkin. OPEK (munaı eksporttaıtyn memleketterdiń uıymy) munaı korzınasynyń quny sońǵy 14 aıdyń ishinde tuńǵysh ret 100 dollardan tómendep, 99,94 dollardy qurady dep habarlady karteldiń basshylyǵy. Aıta ketsek, bul - 2013 jyldyń 26 maýsymynan bergi eń tómen kórsetkish»,-dep jazady gazet. Buǵan deıin munaı baǵasy barreline 101 jáne 103 dollarǵa deıin tómendegen. Toǵyz aıdyń ishindegi baǵanyń eń tómen quldılaýyna dúısenbi kúni Brent markaly munaı da tap boldy: Brent munaıy 1 dollardan astamǵa arzandap, barreli 103 dollarǵa satyla bastady. Dúısenbi kúni amerıkalyq WTI munaı markasy arzandady, onyń barreli 96,6 dollarǵa satylýda.

***

«Ekspress-K» basylymynyń búgingi sanynda « Na zole ty ee ne býdı » atty maqala jarııalandy. Almatyda eki qabatty kóppáterli úıdi órt sharpydy. Turǵyndar osy úı ádeıi órtelgen degen tujyrymdy joqqa shyǵarmaı otyr. Abyroı bolǵanda bul apattan eshkim qurban bolmady, alaıda bir azamatty kúıik shalyp, ol qazirgi kezde aýrýhanada jatyr. Atap aıtqanda úıdiń barlyq turǵyndaryna jýyǵy qujattary men kıimderinen aıyrylǵan. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, maqalany qarap shyǵyńyz.