Bylapyt sóz aıtqan, ishimdik ishken ónerpazdardy 5 jylǵa sahnadan alastatý kerek – Nurtóre Júsip

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Senat depýtaty Nurtóre Júsip memlekettik rámizderdi qorlaý jáne ádepsiz sózder úshin ánshilerdi sahnadan alastatýǵa shaqyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Senator Almatydaǵy sport saraıynda óte keleńsiz oqıǵany eske saldy.

«Jastarǵa arnalǵan «IK» toby men SHIZA laqap aty bar ánshiniń kontsertinde óte óreskel áreket boldy. Qazaqstan Respýblıkasynyń týy kelemej etildi. Ánshiler tarapynan ádepsiz, anaıy sózder aıtyldy. Іle-shala keshirim suraǵany jáne aıyppul tólegeni málim boldy. Bizdiń bárimiz jańa Qazaqstan quramyz degen nıettemiz. Jańa Qazaqstannyń eń basty talaby – zań ústemdigi. Zań bárimizge ortaq. Qur keshirimmen qutylý – jaýapkershilikten jaltarý degen sóz. Prezıdent keshe buǵan óz pikirin bildirdi, kók týymyz – qasterli Táýelsizdigimizdiń sımvoly, memlekettik rámizderdi qasterleý – ár azamattyń perzenttik paryzy, baıraǵymyzdy paıdalaný tártibin qaıta qaraý kerek dedi. Qoǵam bul oqıǵaǵa QR Bas prokýratýrasy, Іshki ister mınıstrligi qandaı quqyqtyq baǵa beretinin áli de kútip otyr», - dedi N. Júsip Senattyń jalpy otyrysynda.

Onyń aıtýynsha, QR Qylmystyq kodeksiniń 372-shi baby boıynsha «Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderin qorlaý – 2000 AEK deıingi mólsherde aıyppul salýǵa, ne sol mólsherde túzeý jumystaryna, ne 600 saǵatqa deıingi qoǵamdyq jumystarǵa tartýǵa ne 2 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteýge, ne sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa jazalanady.

«Ádette kontsertti kimder uıymdastyrdy? Qaltasynda qomaqty qarjysy barlar ótkizedi. Olarǵa myna mólsherdegi aıyppuldy tóleı salý túkke turmaıdy. Ákimshilik quqyqbuzýshylyqtar kodeksiniń 434-baby boıynsha, ártisterdiń kópshilik aldynda bylapyt sózder aıtýy usaq buzaqylyqqa jatady. Zań boıynsha bul úshin 5 AEK mólsherinde aıyppul salynady nemese 10 táýlikke qamaýǵa alynady. 440-bapta kópshilik aldyna ishimdik iship shyqqany, esirtki paıdalanǵany úshin jaýapkershilik qarastyrylǵan», - dedi Nurtóre Júsip.

Sonymen birge, depýtat elimizdiń Ata zańynda shyǵarmashylyq erkindikke kepildik berilgenin, biraq erkindikti essizdikpen almastyrýǵa bolmaıtynyn aıtty.

«Ar men uıat ulttyq qundylyqtardyń negizgi ózegi bolýǵa tıis. Álemniń kóptegen elderinde kontsert ótkizýdiń protsedýralyq joldary bar, el aldynda oryndalatyn týyndylardyń mán-mazmuny men mátini sol eldiń ıdeologııasyna saı kele me, ónerpazdyń jeke repýtatsııasy qandaı degen tekserister aldyn ala jasalady. Kontserttiń marshrýttyq baǵyty, repertýar máselesi, qaýipsizdik sharttary óte qatań qadaǵalanady. Osy aıtylǵandardy eskere kelip, memlekettik rámizderdi qorlaý boıynsha zań baptaryn barynsha qataıtýdy, belgilengen aıyppul mólsherin eki ese kóbeıtýdi jáne jaza merzimin 5 jylǵa deıin uzartýdy, Mádenıet týraly zańǵa kontsertter jáne basqa mádenı-kópshilik is-sharalardy uıymdastyrýshylar men jekelegen óner ókilderiniń halyq aldyndaǵy jaýapkershiligin qamtamasyz etetin baptardy engizýdi, ádepsizdik kórsetken, bylapyt sóz aıtqan, esirtkige eligip, ishimdik ishken ánshiler men ónerpazdardy 5 jylǵa deıin sahnadan alastatýdy usynamyz.

Mádenıet mınıstrligi janynan repertýarlyq alqa men respýblıkalyq jáne aımaqtyq Kórkemdik keńester qurylýy kerek. Buqaralyq mádenı sharalardy ótkizý men júrgizý talaptaryna halyqtyń salt-dástúri men ádep-ǵurpyn saqtaý men syılaý erejelerin engizýdi, osy talaptardy buzǵan shyǵarmashyl uıymdar men ánshilerdiń qyzmetin 5 jylǵa deıin shekteý qoıýdy talap etemiz», - dedi Nurtóre Júsip.

Eske sala ketsek, keshe QR Mádenıet jáne sport mınıstri Dáýren Abaev ártisterdiń sahnadaǵy óreskel is-qımyldary týraly pikir bildirgen edi.



Seıchas chıtaıýt