BUU: Jer betiniń 3/4 jáne muhıttyń 2/3 bóligine adamzat zalal keltirip otyr

Foto: None
BERLIN. QazAqparat – Birikken Ulttar Uıymynyń Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh klımat, muhıt nemese bıoalýantúrlilik boıynsha túrli konferentsııalarǵa qatysýshylardyń tabıǵatty qorǵaý salasyndaǵy mindettemelerdi qabyldaýǵa ázirligin quptaıdy, biraq bos ýádelerden aýlaq bolýǵa úndeıdi. Bul týraly ol qorshaǵan ortany qorǵaý máselelerine arnalǵan joǵary deńgeıdegi jıynda Bas assambleıa delegattary aldynda sóılegen sózinde aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat BUU jańalyqtar ortalyǵyna silteme jasap.

Bas hatshy óz sózinde taǵy da dabyl qaqty – qorshaǵan ortanyń jaǵdaıy nasharlap barady, ósimdikter men janýarlardyń mıllıondaǵan túri joıylý aldynda tur, al planeta klımattyń ózgerýi, alýantúrliliktiń joǵalýy jáne lastanýyna baılanysty úsh ese daǵdarysty bastan keship otyr.

«Bul shyǵyndardyń basty sebebi – jahandyq azyq-túlik júıesi. Jer betiniń tórtten úsh, muhıttyń úshten eki bóligine adam áreketiniń keri áseri tıip otyr. Jerdiń tozýy planetadaǵy 3,2 mlrd adamǵa áser etýde. Onyń barlyǵyna adamnyń ómir súrý salty, qalaı óndirip, tutynyp júrgeni, qorshaǵan ortany lastaýy sebep», - dep atap ótti Gýterrısh.

Degenmen, jaǵdaıdy adamnyń ózi de túzete alady. BUU basshysy bul úshin sharalar qabyldaıtyn ýaqyt jetkenin qadap aıtty.

«Tabıǵatqa degen kózqarasty ózgertip, damýdyń jańa traektorııasyn tabý kerek», - dep eskertti Antonıý Gýterrısh. Atap aıtqanda, ol jylynýdy Tselsıı boıynsha 1,5 gradýs shamasynda saqtaý qajettigin eske saldy.

BUU basshysy bıyl Mysyrda ótetin KS-27 – Klımatqa qatysty konferentsııaǵa úlken úmit artyp otyr. Ol forýmǵa qatysýshylardy 2030 jylǵa qaraı qaldyqtar kólemin 45%-ǵa qysqartýǵa jáne ǵasyrdyń ortasyna qaraı nóldik emıssııaǵa qol jetkizýge mindetteme alatynyn kútýde.

«Búgingi mindettemeler oryndalsa da, aǵymdaǵy onjyldyqta shyǵaryndylar kóleminiń 14%-ǵa artýyna ákeledi. Bul jaǵdaı apatqa ákep soqtyrady», - dedi BUU Bas hatshysy.

Gýterrısh sonymen qatar bıoalýantúrlilikti qorǵaý máseleleri boıynsha sheshýshi áreketke, atap aıtqanda, 2030 jylǵa qaraı mundaı sharalardy jylyna 700 mlrd dollarǵa deıin qajetti qarjylandyrýdy qamtamasyz etýge úndedi.

Sonymen qatar, ol tabıǵatqa zııan keltiretin sýbsıdııalardan bas tartyp, olardy ekologııalyq taza jobalarǵa baǵyttaý qajettigin eske saldy. Munyń barlyǵyn máselelerdi sheshýge kópjaqty kózqaraspen ǵana jasaýǵa bolady.

«Alaıda biz bos ýádelerden aýlaq bolǵanymyz jón. Óz mindettemelerimizdi naqty árekettermen bekitip, olardy júzege asyrý úshin qarjylandyrýdy qamtamasyz etýimiz kerek», - dep eskertti A.Gýterrısh.


Foto: news.un.org
Seıchas chıtaıýt