BUU basshysy halyqaralyq qaýymdastyqtardy muhıttardy qutqarýǵa shaqyrdy
«Muhıt jer betindegi barlyq tirshilikti qoldaıdy ári nyǵaıtady, alaıda bizdiń muhıtymyzdyń basyna is tústi, qıyndyqqa tap boldy. Buǵan tek ózimiz kinálimiz», - delingen BUU Bas hatshysynyń jyl saıyn atalyp ótetin Dúnıejúzilik muhıttar kúnine arnalǵan joldaýynda.
Gýterrısh teńiz deńgeıiniń kóterilýine ákeletin klımat ózgerisiniń áserin erekshe atap ótti. Onyń sózinshe, klımattaǵy bul ózgerister «damýshy araldardaǵy shaǵyn memleketter men jaǵalaýdaǵy popýlıatsııalardyń ómir súrýine» qaýip tóndirip qana qoımaı, «ekstremaldy aýa raıy barlyǵymyzǵa áserin tıgizedi».
Dúnıejúzilik organnyń basshysy ótken maýsymda qabyldanǵan Ulttyq ıýrısdıktsııadan tys jerlerde teńiz bıologııalyq ártúrliligin saqtaý jáne ornyqty paıdalaný týraly BUU-nyń Teńiz quqyǵy týraly konventsııasyna sáıkes kelisimdi «muhıttardy basqarýdyń sońǵy onjyldyqtaǵy eń mańyzdy jańa kelisimi» dep atady.
Bıylǵy Bolashaq sammıtinde jáne kelesi jyly Frantsııada ótetin BUU-nyń Muhıt konferentsııasynda mańyzdy múmkindikterdi atap ótken Gýterrısh úkimetterdi, bıznes ókilderin, ınvestorlardy, ǵalymdardy jáne qaýymdastyqtardy «bizdiń baǵaly teńiz jáne jaǵalaý ekojúıelerimizdi qalpyna keltirip, qorǵaı alatyn sharalar qabyldaýǵa mindetteme alýǵa» shaqyrdy.