BUU Aral mańyn ekologııalyq ınnovatsııalyq aımaq dep atady

NUR-SULTAN. QazAqparat – Birikken Ulttar uıymynyń Bas Assambleıasynda Aral mańy aımaǵyn «ekologııalyq ınnovatsııalar men tehnıologııalar aımaǵy» dep jarııalaıtyn qaqardy biraýyzdan maquldady. Bul týraly QazAqparat BUU jańalyqtar ortalyǵyna silteme jasap habarlaıdy.

Bul bastamany Ózbekstan kótergen, al qaqardy 50-den astam memleket qoldaǵan, olardyń arasynda Ázerbaıjan, Belarýs, Qazaqstan, Reseı, Tájikstan jáne Túrikmenstan elderi bar.

Ótken jyldyń qyrkúıek aıynda BUU-da sóz sóılegen Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeev Aral teńiziniń qurǵap ketý saldarynan Aral mańy aımaǵy «ekologııalyq apat oshaǵyna» aınalǵanyn aıtty. Ol bul problemany sonyń ishinde «2 mıllıon gektar aýmaqta jańa landshaft, orman silemderin jáne topyraq qabatyn qalyptastyrý jolymen» birlesip sheshýdi usyndy».

Aral kezinde kólemi jaǵynan tórtinshi orynd turǵan jabyq teńiz bolǵan, qazirgi kezde ol qurǵap ketip, shaǵyn sýqoımaǵa aınaldy. Kóptegen balyq tuqymdary, sondaı-aq aımaqta mekendegen jabaıy janýarlar – Turan jolbarysy, gepard, aqqýlar, flamıngo, aq tyrna joǵalyp ketken.

Araldyń jalańashtanǵan bóliginde aýmaǵy 5,5 mln gektardan astam tuz shóli paıda boldy. Munda shań soǵyp, atmosferaǵa kóptegen myń shaqyrym jerge shań men ýly tuzdy taratyp, ósimdikterdi joıyp otyrady. Ekologııalyq apat mıllıondaǵan adamnyń ómiri men densaýlyǵyna áser etti: dárigerler kómekeı jáne óńesh obyrynyń, sondaı-aq respıratorlyq, kóz jáne ózge aýrýlardyń kóbeıýin atap ótýde. Aral teńizi burynǵy qalpyna kele almaıdy, biraq jergilikti turǵyndarǵa qorǵanys jáne kómek qajet bolyp otyr.

Osy qabyldanǵan qararda Bas Assambleıa Aral mańy aımaǵynda ekologııalyq, áleýmettik, ekonomıkalyq jne demografııalyq jaǵdaıdy jaqsartýǵa baǵyttalǵan aımaqtyq is-sharalar men bastamalardy qoldaıtyny málimdelgen.