Búrkitshi Aısholpannyń otbasy elimizdiń qaı óńirine qonys aýdardy

<p>ALMATY. KAZINFORM — Álemge áıgili búrkitshi, otandasymyz Aısholpannyń úlken armany oryndaldy. Otbasy elge kóship keldi. Aty ańyzǵa aınalyp, qusbegilik ónerdi dúnıejúzine tanystyryp, Nıý-Iorkte «Azııanyń batyr qyzy» ataǵyna ıe bolǵan Aısholpan <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> tilshisine otbasy, saıatshylyq óneri men aldaǵy jospary týraly aıtyp berdi.</p>

— Aısholpan, otbasyńyz Qazaqstanǵa kóship kelipti, qonys qutty bolsyn! Ata-anańyz elimizdiń qaı óńirin tańdady?

— Atajurtqa qonys aýdarý — meniń kópten kútken armanymnyń biri edi. Mine, oryndalyp jatyr. Osyǵan deıin Qazaqstandaǵy búkil oblystardy aralap shyqtym. Biraq eń unaǵany Shyǵys Qazaqstan boldy. Sebebi, tabıǵaty óte kórkem. Búrkit ustaýyma óte yńǵaıly. Sondyqtan ata-anammen birge osyndaı sheshim qabyldadyq. Qazaqstanǵa oqýǵa kelgende «shirkin, ata-anam da birge kelse ǵoı» dep edim. Qazir ata-anamdy, baýyrlaryma qarap baqytty bolyp otyrmyn.

Foto: Aısholpannyń jeke muraǵatynan

— Shyǵys Qazaqstan oblysynyń turǵyndary qalaı qarsy aldy?

— Biz Shyǵys Qazaqstan oblysy ákimi Ermek Kósherbaevtyń qabyldaýynda boldyq. Áńgime barysynda týrızm salasyn talqyladyq. Sóıtip, eldiń shyǵysynda saıatshylyqty damytýdy qolǵa alamyz dep sheshtik. Óńir basshysy qoldaý kórsetetinin aıtty. Búrkitshiler odaǵyn qurýdy josparlap otyrmyz. Kelgen týrısterge de qazaqtyń ata kásibin úıretemiz. Qyran baptap, qus salý — jeti atamyzdan beri jalǵasyp kele jatqan mura. Arǵy atalarymyzdan qalǵan ónerdi endi qazaq dalasynda jalǵastyramyz. Maqsat — álemge qazaq degen ult bar ekenin kórsetý.

— Otbasynda qansha aǵaıyndysyzdar?

— Otbasynda tórt aǵaıyndymyz. Baýyrym, sińilim jáne inim bar. Qarapaıym otbasynan shyqtym. Aýylda týyp-óstim. Samarqan aǵam ázirge Mońǵolııada qaldy. Keıinirek kóship keledi.

— Qusbegilik ónerine qalaı keldińiz?

— Ata-babam búrkitshi bolǵan. Menen buryn aǵam búrkit ustady. Ol mektepti bitirgennen keıin oqýǵa ketti. Onyń búrkitin qarap, baptaý meniń moınyma júkteldi. Ol kezde bar-joǵy segiz jasta edim. Alǵash ret qyran búrkitti sol kezde qolyma ustap kórdim. Búrkit — aýyr jyrtqysh qus. Qysta 40-50 gradýs sýyqta attyń ústinde búrkit ustap júrý qıyn. Arman-maqsatyma jetý úshin jattyqtym, qıyndyqqa tóze bildim. Eń alǵash 13 jasymda búrkitshiler saıysyna qatystym. 79 er adamnyń arasynda jalǵyz qyz men boldym. Búrkitti 6 sekýndta qolǵa shaqyryp, rekord ornatyp birinshi oryn aldym.

Foto: Aısholpannyń jeke muraǵatynan

— Qazaq halqy erekshe qadirleıtin qustyń biri — búrkit. San ǵasyr boıy atadan mura bolyp kele jatqan qyran qustyń kıesi men qasıeti qashan da bıik. Siz úshin búrkit qandaı qus?

— Men úshin búrkit — qasıetti jáne óte shydamdy, batyl qus. Sóıleı almasa da, adamdy jaqsy túsinedi. Kózi óte ótkir, bıikte ushyp júrse de, jerde ketip bara jatqan kishkentaı tyshqandy kórip ustaıdy.

— Sizge Garvard, Oksford ýnıversıtetteri grant usynǵanyn bilemiz, alaıda Qazaqstandy tańdadyńyz. Qazir qaı oqý ornynda bilim alyp jatyrsyz?

— Ras. Birneshe sheteldik oqý ornynan shaqyrtý tústi. Men Qazaqstanda bilim alǵym keldi. Qazir Súleımen Demırel ýnıversıtetiniń «Qazaq tili men ádebıeti» mamandyǵy boıynsha bilim alyp jatyrmyn. 4-kýrs stýdentimin. Ádebı shyǵarmalardy súıip oqımyn. Birinshi kýrsty onlaın oqyp, ekinshi kýrsta Almatyǵa keldim. Ýnıversıtette ártúrli is-sharalarǵa qatysamyn. Tórt tildi meńgerdim. Qazaq, túrik, aǵylshyn jáne mońǵol. Álemniń 31 elinde boldym.

— Osydan 11 jyl buryn siz týraly rejısser Otto Bell «Búrkitshi qyz» (The Eagle Huntres) atty derekti fılm túsirgen bolatyn. Atalǵan fılm Oskar syılyǵyna úmitker úzdik 15 fılmniń qataryna endi. Jalpy bul usynys qalaı tústi, siz qandaı sezimde boldyńyz?

— Fılm negizi ákeniń tálim-tárbıesi, qazaqtyń salt-dástúri, kóshpendilerdiń ómiri jaıly túsirildi. Qarapaıym kúndelikti ómirimizdi kórsetti. Túsirilim qyzyq ári kúrdeli boldy. Stsenarıı boıynsha bizge qyrannyń balapanyn alý kerek boldy. Sol kezde ákem belime eki arqan baılap, 18 metr qııadaǵy búrkittiń uıasyna túsirdi. Búrkitti bilesizder, uıasyn quzǵa salady. Ońaı bolǵan joq. Enesi kelip qala ma dep qatty qoryqtym. Ákem aıqaılap, daýystap turdy. Qııadan qulasam, tiri qalmaıtynym belgili. Biraq, balapandy alyp shyqtym.

Foto: Aısholpannyń jeke muraǵatynan

— Fılmnen keıin ómirińiz qalaı ózgerdi?

— Álemge tanylǵanda qýandym. Qudaıdyń bergen baǵy shyǵar. Tanymaldylyq shetelge shyǵýǵa, bilim alýǵa múmkindik berdi. Otanyma oralýǵa túrtki boldy. «Búrkitshi qyz» fılmi álemniń 30 elinde kórsetildi. Biraq ókinishke qaraı, Qazaqstanda kórsetilgen joq. Sony otandastaryma kórsetkim keledi.

— Alda qandaı josparyńyz bar?

— Qusbegilik ónerin damytqym keledi. Bolashaqta qazaqtyń salt-dástúrin úıretetin mektep ashý da josparda bar. Mamandyǵym boıynsha jumys istep, magıstratýrany da oqysam deımin.

 — Aısholpannyń jeke ómirinde qandaı jańalyq bar?

— Ázirge turmysqa shyǵý josparda joq. Eger bolyp jatsa, ózderińiz birinshi bolyp estısizder. 

— Áńgimeńizge rahmet!