Búrkitpen ań aýlaý qazaq mádenıetiniń maqtanyshy bolyp qala beredi
«Qazaqtar búginde ózderiniń ejelgi dástúri – qustarmen ań aýlaýdy jalǵastyrýda. Ańshylyqtyń bul túri urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan qazaq mádenıetiniń maqtanyshy bolyp qala beredi», - delingen sheteldik aqparat kózinde.
3000 jyldyq tarıhy bar dástúr Qazaqstanda birqatar qazaq otbasylarynyń arasynda áli kúnge deıin saqtalyp keledi. 300-ge jýyq otbasy ejelden kele jatqan dástúrdi saqtap, ony negizgi kásibine aınaldyrǵan.
Sondaı shańyraqtardyń biri - Aıan Seıitjannyń otbasy. «Anadolý» agenttigine bergen suhbatynda Seıitjan Ońtústik Qazaqstandaǵy Naryn aýylynda turatynyn, úsh atasynan beri qusbegilikpen aınalysyp kele jatqandaryn jetkizgen.
Onyń aıtýynsha, ózi ańshylyqtyń barlyq qyr-syryn ákesinen úırengen.
«Ákemdi atam oqytqan. Bala kezimnen esimde qalǵany, úıimizden búrkit úzilmeıtin», – deıdi Seıitjan.
Qusbegi bastapqyda uıadan kishkentaı balapandy qalaı alatynyn, ony qolǵa úıretý joldaryn, ań aýlaýǵa baýlý tásilderin baıandaǵan.
«Ańshylar qustardy uıasynan alyp, óz úıinde ósiredi, ań aýlaýǵa daıyndaıdy. Bul - kóp jyldyq protsess. Búrkitpen ańshylyqty kásipke aınaldyrý úshin munyń fılosofııasyn jastaıynan meńgerý kerek. Sol sebepti de bul kóne dástúr bizdegideı otbasylardyń arqasynda jalǵasyp kele jatyr dep aıta alamyn. Búrkitterdi birneshe urpaq ósirip kelemiz», – deıdi ańshy.
Ol Atamura esimdi búrkitimen túrli týrnırlerge qatysatynyn áńgimeledi. Atamura búginde tórt jasta, osy kúnge deıin 10 túlkini ilgen.
Taǵy bir qusbegi - Nurǵaıyp Yrysuly, onyń otbasynda da búrkitpen ań aýlaý dástúri urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp keledi. Ol Mońǵolııadaǵy qazaqtar turatyn Baıan-Ólgıı aımaǵynda 40 jylǵa jýyq ańshylyqpen aınalysqan.
«Qyzymdy kishkentaı kezinde búrkitpen ańǵa apardym. Qazir onyń qusbegiligi menen artyq. Ol týraly fılmder túsirildi. Men ata-babalarymnan beri ulttyq dástúrimdi jalǵastyryp kele jatqanymdy maqtan tutamyz», - deıdi ańshy.