Burynǵy Indýstrııa vıtse-mınıstrine qatysty sot úkimi shyqty
Oǵan laýazymdyq ókilettigin teris paıdalandy degen aıyp (QK 361-baby 4-bóligi 3-tarmaǵy) taǵylǵan edi.
Sottyń habarlaýynsha, aıyptalýshy laýazymdyq ókilettigin asyra paıdalanyp, tikeleı kelissózder júrgizgende mınıstrlik atynan Qostanaı oblysyndaǵy ken ornynda qatty paıdaly qazbalardy barlaýǵa ózi jetekshilik etetin AQ-men kelisimshart jasasqan. Kelisimshart enshiles «S» JShS-ne jer qoınaýyn paıdalaný quqyǵyn odan ári zańsyz berýdi kózdegen. Bul JShS-de senimdi tulǵa retinde onyń 20% úlesi boldy.
Al atalǵan ken ornynda buryn nıkel-kobalt kenderiniń ónerkásiptik qory ashylyp, «G» JShS-men óndirý boıynsha kelisimshart buzylǵan bolatyn. Ken orny ónerkásiptik sanatta bekitilgen balanstyq qorlary bar nysan retinde óndirýge kelisimshart nemese lıtsenzııa jasaý úshin aýktsıonǵa shyǵarylýy qajet bolǵan, bul aýktsıonnan keıin memleket bıýdjetine 40,6 mlrd teńgeden astam qomaqty túsim bolýy kerek edi.
Keıinirek vıtse-mınıstr «S» JShS jarǵylyq kapıtalyndaǵy osy 20% úlesti úshinshi tulǵalarǵa satqan. Onyń 10%-y 425 mln teńgege satylǵan. Atalǵan qylmystyq áreket saldarynan memlekettik basqarý organdarynyń zańmen rettelgen qalypty qyzmeti buzylǵan.
Vıtse-mınıstr «K» AQ-na balanstyq ónerkásiptik qory 5,5 trln teńgeden asatyn ken ornyn barlaýǵa zańsyz bergen. «K» AQ odan ári kelisimshart jasasýdy kózdep, «S» JShS-ǵa jer qoınaýyn paıdalaný quqyǵyn bergen.
Prokýror sottalýshyny kináli dep tanýdy jáne 7 jyl bas bostandyǵynan aıyrýdy surady.
Sottalýshy kinásin moıyndamady jáne sottan aqtaýdy surady.
Óz kezeginde sot aıyptalýshynyń jas balalaryn qylmystyq jaýapkershilik pen jazany jeńildetetin jaǵdaı retinde eskerdi. Al aýyrlatatyn jaıt – qabyldaǵan antty buzý.
361-baptyń 4-bóliginiń sanktsııasy 7 jylǵa deıin bas bostandyǵyn shekteý nemese aıyrý jazasyn qarastyrady.
Sottalýshy laýazymdyq ókilettikterin asyra paıdalanǵany úshin kináli dep tanyldy. Múlki tárkilenip, memlekettik qyzmet atqarý quqyǵynan ómir boıyna jáne 7 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy.
Úkim áli zańdy kúshine engen joq.
T. Toqtabaev 1981 jyly dúnıege kelgen.
2011 jyldan bastap QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginde jumys istegen.
Jer qoınaýyn paıdalaný departamenti dırektorynyń orynbasary, dırektory (2011-2016 jj.), etıka jónindegi ýákiletti ókil (2016 j.), vıtse-mınıstr (2016-2019 jj.) qyzmetterin atqarǵan. Oǵan deıin «Taý-Ken Samuryq» ulttyq taý-ken kompanııasy» AQ-da, QR Energetıka jáne mıneraldy resýrstar mınıstrliginde, «Qazgeoınform» geologııalyq málimetter ortalyǵynda jáne t.b. qyzmet etken.