Býrabaı kýrortynda qysqy maýsym ashyldy
«Býrabaı Damý» JShS baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, Býrabaıdyń áıgili ormandarynyna, móldir kólderine jyl saıyn júzdegen myń týrıst keledi. Bul aımaq qys mezgilinde de tańǵajaıyp sulýlyǵymen tańǵaldyrady.
SANTANYŃ KEŃ SARAIY
Bıyl kýrorttyq aımaqtaǵy «Qazaqstan Laplandııasy» jańartylyp, esigin aıqara ashyp, qonaqtaryn kezekti márte qarsy alýdy bastady. Kelgen adamdardy Santa Klaýstyń elf-kómekshileri esik aldynan kútip alyp, rezıdentsııa saıahat jasaýǵa shaqyrady.
Santa-Klaýs ózine laıyqty mekendi Býrabaı aýdanyndaǵy «Qazaqstan Laplandııasynan» tapty. Bul jerde balalarǵa da, eresekterge de qýanysh syılaıtyn, umytylmas áser qaldyratyn keremet ortalyq salynǵan. Jyl saıyn Qazaqstannyń túkpir-túkpirinen Santanyń poshtasyna kóptegen hat keledi, onyń kómekshileri-elfter hattardy suryptap, jaýap berýge kómektesedi.
Rezıdentsııa aýmaǵynda buǵy jáne haskı ıtterin jekken shanamen, atshanamen serýendeýge, salt atqa minýge bolady. Jergilikti baqsynyń da úıi de osy mańda. Mindetti túrde syrǵanaqtan shanamen zaýlap, konkı, shańǵy tepken jón. Qarda júretin kólikter men kvadrotsıklder de bar. Muz qalashyq kóz tartady.
ÓŃІR TÝRIZMІNІŃ ÁLEÝETІ ARTYP KELEDІ
Aqmola oblysy elimizdiń týrıstik áleýetin kóteýde erekshe mańyzǵa ıe óńir. Oblystyń týrıstik saladaǵy jalpy úlesi 9%-dan asady (175,7 mlrd. teńgeniń 16,5 mlrd. teńgesi). Respýblıka boıynsha barlyq týrıstik orynnyń shamamen 9%-y (353-i) osynda shoǵyrlanǵan. Oblysta Býrabaı aýyly qamtylǵan bas jospar ázirlengenin aıta ketý kerek.
Bas jospar boıynsha, 700 gektar aýmaqta 500 jáne 1 800 oryndyq úlken eki avtoturaq salý qarastyrylǵan. Bıyl 500 oryndyq avtoturaq salý jobasy sátti júzege asyryldy. Jyl basynan beri oblys boıynsha jalpy týrısterdiń sany (statıstıkalyq organdardyń aldyn ala málimetteri) 956,7 myńǵa jetti. Onyń ishinde jergilikti ornalasý oryndarynda demalǵandar – 404,2 myń adam; sanatorııalyq-kýrorttyq uıymdarda demalýshylar – 17,2 myń adam; Memlekettik ulttyq parkke barǵandar – 535,3 myń adam (8 aıdaǵy aldyn ala derekter).
Jyl sońyna deıin týrıster sany 1,2 mıllıonnan asady degen boljam bar. Onyń ishinde óz azamattarymyzdyń úlesi 940,8 myń adam. Qańtar-qyrkúıek aılary aralyǵynda kýrorttyq aımaqqa 15 838 sheteldik týrıst keldi, bul byltyrǵy kórsetkishten 3,2 myńǵa jýyq adamǵa artyq. Salystyrmaly túrde aıtsaq, byltyr osy kezeńde oblysqa 12 647 sheteldik týrıst kelgen bolatyn.
«BÝRABAI-DAMÝ» NYSANDARY TÝRISTER ÚShІN TARTYMDY
Kórikti aımaqtyń týrızm áleýetin damytýmen «Býrabaı Damý» JShS aınalysady. QR Prezıdentiniń Іs basqarmasyna qarasty kompanııa segiz jyldan beri Şýchınsk-Býrabaı kýrorttyq aımaǵyndaǵy týrızmdi damytý mindetin jemisti atqaryp keledi. «Býrabaı-Damý» demalys ornyndaǵy nysandardy kútip ustap, sapaly qyzmet kórsetedi. Ataqty Abylaı han alańy saıabaǵyndaǵy mýltımedııalyq ınteraktıvti keshen, vızıt-ortalyq, «Burabay Land» oıyn-saýyq saıabaǵy, haıýanattar baǵy jáne Maral fermasy syndy nysandardyń jumysyn osy kásiporyn júzege asyrady.
«Aqmola oblysynyń týrızm basqarmasy» memlekettik mekemesiniń qoldaýymen «Visit Aqmola» týrıstik aqparattyq ortalyǵymen birlesip Muz qalashyǵy festıvali ótkiziledi. Festıval kásibı sýretshilerge ózderiniń shyǵarmashylyq qabiletterin kórsetýge jáne muzdan jasalǵan keremet músinderdi ómirge ákelýge biregeı alań beredi. Festıval kelýshiler men jergilikti turǵyndardy keremet sulýlyq pen shyǵarmashylyqpen tańǵaldyryp qana qoımaı, sonymen qatar týrızmdi damytýǵa jáne biregeı is-sharalardy qurýǵa degen umtylysymyzdy kórsetedi.
QYSQY BÝRABAI QYZYQTARY
Jaqynda «Býrabaı-Damý» kásiporny «Aqmola oblysynyń týrızm basqarmasy» memlekettik mekemesiniń qoldaýymen, «Visit Aqmola» týrıstik aqparattyq ortalyǵymen birlesip «Muz qalashyǵy festıvalin» ótkizedi. Festıval aıasynda kásibı sýretshilerge shyǵarmashylyq qabiletterin kórsetýge, muzdan keremet músinder jasaýǵa múmkindik beriledi. Bul is-shara qonaqtar men jergilikti turǵyndardy tańǵaldyryp qana qoımaı, sonymen qatar týrızmdi damytýǵa jáne erekshe is-sharalardy uıymdastyrýǵa degen talpynysty kórseteri sózsiz.
Qys mezgilinde Býrabaı jurtshylyqty saf taza aýasymen, konkı, shańǵy tebý, ormanda serýendeý, muzda balyq aýlaý syndy maýsymdyq qyzyqtarymen baýraıdy. Býrabaıdyń qys mezgilindegi sulýlyǵy týraly aıtýdyń ózi artyq, ol kez kelgen foto toptamaǵa laıyq.
Týrısterge tartymdy jerlerdiń keıbirine toqtala ketsek, BurabayLand otbasylyq oıyn-saýyq saıabaǵynda jurtshylyq ertegi álemine túskendeı kúı keshedi. Kóptegen týrıst úshin bul saıabaqqa jyl saıyn kelip turý dástúrge aınalǵan.
Týrıster qarasy úzilmeıtin jer – buǵy-maral fermasy. Kún saıyn munda mektep oqýshylary úshin ekskýrsııa uıymdastyrylyp turady, balalar buǵylardy kórip, ulttyq taǵamdardan aýyz tıedi, salt-dástúrlerimizben tanysady. Ferma aýmaǵyndaǵy Pantoterapııa ortalyǵynda qoldanylatyn emdik dári de osy jerden alynady. Bul ónimniń paıdaly qasıetteri kóp, eń bastysy - ımmýndyq júıeni nyǵaıtady. Sondaı-aq jergilikti tabıǵattyń dámi - sańyraýqulaq, jıdek, túrli emdik shópterdiń jıyntyǵyn satyp alýǵa bolatyn aýylsharýashylyq fermasy da bar. Býrabaı kýrortynda úlkenge de, kishige de demalýǵa, kóńil kóterýge kerek qyzyqtyń bári bar.
Aıta ketsek, budan buryn qysqa ázirlik barysynda «Býrabaı» ulttyq parkinde 470 tonna shóp jáne 135 myń býma japyraq daıyndalǵanyn jazǵan edik.