Býllıng aǵaıyn-týystyń ortasynda da kezdesedi – otbasylyq psıholog

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Býllıng máselesi tek jasóspirimder men jastardyń arasynda ǵana emes aǵaıyn-týystyń arasynda da kezdesedi eken. Bul týraly tolyǵyraq otbasylyq psıholog, psıhoterapevt Serikgúl Sálı aıtyp berdi.</p>

- Býllıng – birneshe adamnyń birlesip bir adamǵa kórsetiletin shabýyl, qysym, ıaǵnı shettetý, ortadan jekeleý, bul aǵaıyn-týystyń arasynda da kezdesedi. Ujymda da bireýdi shettetip tastaıdy, ol da býllıng. Sondyqtan býllınginiń ártúri bolady. Eń kóp býllıng balalardyń arasynda kezdesedi. Ekinshi kóp kezdesetini aǵaıyn-týystyń ortasynda, ıaǵnı aǵaıyndar, mysaly, bir top abysyn bireýin bólektep, ósekteıdi, sóz qylady, jekeleıdi. Týystar jınalyp alyp myna bireýdi jekeleıik degen aǵaıyn-týystyń ortasynda kóp kezdesedi, - dedi Serikgúl Sálı áńgime barysynda.

Otbasylyq psıholog aǵaıyn-týystyń arasyndaǵy býllıng jaǵdaıdy óz tájirıbesinde kezdestirgen.

- Birge týyp-ósken kóp aǵaıyndy bir úıdiń balalary, úıdiń kishisine nemese kishileri birigip alyp úıdiń úlkenine jasyryn túrde býllıng jasaıdy. Mysaly, olardy qonaqqa shaqyrmaıdy, shaqyrǵannyń kúnniń ózinde qysym kórsetedi, - deıdi ol.

Mamannyń aıtýynsha, úshinshiden býllıng problemasy ujymda jıi kezdesedi.

- Qalyptasqan ujymǵa jańadan maman kelip qosylsa, sol mamandy ortalaryna qospaı, barlyǵy birigip alyp, shettetedi, qysym kórsetedi. Jumys isteýine aýyr atmosfera jasaıdy. Bul mektep muǵalimderiniń ortasynda da kóp kezdesedi. Ujymdaǵy qysymǵa, býllıngke shydaı almaı, jumysyn jalǵastyra almaıdy. Aqyry sol jerden májbúrli ony solaı jasap ákeledi, eshkimge shaǵymdana almaıdy, biraq ortaǵa qospaıdy sonymen jumystan óz erkimen ketti degenge keltiredi - dep tolyqtyrdy Serikgúl Sálı.

Eske sala ketsek, qazaqstandyq mektepterde býllıngke qarsy baǵdarlamany iske qosylǵan.