Búkil bankke ortaq QR-kod jyldyń sońynda paıda bolady
«Bul baǵytta jumys istep jatyrmyz. Júıeni biryńǵaı QR nemese túrli bankterdiń QR kody dep te ataýǵa bolady. Bul máseleniń tehnıkalyq jaǵy. Ońaı bolý úshin biryńǵaı QR desek te bolady. Mundaǵy ıdeıa 100 paıyz Ulttyq bankke tıesili Ulttyq tólem korporatsııasynyń túrli bankter qoldanysqa shyǵarǵan QR-kodtardy ózara oqı alatyn júıe ázirleýine qurylǵan. Dúkende QR-kod arqyly tólem jasaǵyńyz kelse, Halyk nemese Kaspi bar ma dep suraıdy. Halyk-tyń kartasymen Kaspi termınalynda tólem jasaı almaısyń jáne kerisinshe. Bul tutynýshylarǵa da, bankterdiń ózine de qolaısyz dep oılaımyn. Óıtkeni tranzaktsııanyń bir bóligi ketip jatyr degen sóz», - dep túsindirdi Tımýr Súleımenov.
Sondaı-aq, ol «Bloomberg» agenttiginde jarııalanǵan suhbatta sózi sál burmalanyp ketkenin aıtty.
«Ol jerde monopolııany tómendetkimiz keletini týraly oı sál teris berilgen. Shynymen de bizde tólem naryǵynyń 80%-yn ıgerip otyr. Bul jaqsy da, jaman da emes – qalyptasqan jaǵdaı. Al bizdiń tranzaktsııalar kedergisiz júretindeı júıe qurǵymyz keledi. Atalǵan eki banktiń basshylyǵy bizben belsendi jumys istep otyr. Eshqandaı qarsylyq, dúdarazdyq joq. Bankter ondaı júıeniń tıimdi bolatynyn, ózderine belgili bir ekonomıkalyq paıdasy bolatynyn túsinip otyr. Jyl aıaǵyna deıin júıeni qanatqaqty rejımde engizemiz. Birneshe bankke jalǵap, synaqtan ótkizip kóremiz. Al kelesi jyldyń basynda jobany tolyqqandy iske asyryp, búkil bankterdi qosamyz», - dedi Ulttyq bank tóraǵasy.