Býyn-býynym syrqyrasa da, qýyrshaq toqý unaıdy — toqymashy
Elekbaeva Gúlsim Samatqyzy — rýhy myqty kásipker. Ol mektep bitirgen soń býyn aýrýyna shaldyǵyp, dárigerler polıartrıt dıagnozyn qoıǵan. Sol sátten bastap túrli em qabyldap, ómir úshin kúresip keledi. Ár tańda aıaq-qolyn jazyp, túrli jattyǵý jasaýǵa májbúr de boldy. Dárigerler qoldy qımyldatý, saýsaqtardy ıkemge keltirý kerek degen soń bala kúngi qyzyǵýshylyǵy esine túsip, qolyna qaıta ilmek pen jip aldy. Aldymen úı ishindegi týystaryna kıim toqyp, keıin kópshilikten tapsyrys qabyldaı bastady.
«2009 jyly qyzyma jeńsiz jılet, bas kıim, shulyq toqyp, kópshilik qyzyǵýshylyǵy týdy. Kelinime jeńsiz jılet toqyp edim, mektepke barǵanda muǵalimder qyzyǵyp, tapsyrys túse bastady. Sóıtip bir jyl boıy bas kıim, jeńsiz jılet toqydym. Al aýdan ortalyǵyna qonys aýdarǵan soń balalarǵa krossovka, shulyq toqydym. Bir-eki jyl sonymen aınalystym. 2016 jyly Aqtóbe qalalyq sal aýrýyna shaldyqqan azamattardy qoldaý ortalyǵynyń tóraıymy Quralaı Baımenova meni kórme-baıqaýǵa qatysýǵa shaqyrdy. Daıyndalyp, jumsaq mysyq oıynshyǵyn, qyzǵaldaq, kishkentaı qyzdarǵa kóılek toqyp, ekinshi oryn aldym», — dedi ol.
Kásip ashý ıdeıasyn Oıyl aýdany Kóptoǵaı aýyldyq okrýginiń ákimi Ǵalııa Amırova ortaǵa tastaǵanda júreksingenimen, birden qabyldaıdy. Sóıtip biliktiligin arttyrady, túrli grant alýǵa qujat jınaıdy.
«Ózim bala kezden sym, ilmekpen toqyma toqımyn. 2011 jyly aýylda otyryp, kásip bastadym. 2012 jyly Damý qorynyń 100 myń teńge grantyn jeńip aldym. Ol kezde bul kóp aqsha edi. 2012 jylǵa deıin Oıyl aýdany Shubarshı aýylynda turdym. Sol 2012 jyly densaýlyǵyma baılanysty aýdan ortalyǵyna kóship keldim. Sodan bastap Oıyldyń qoǵamdyq, mádenı sharasyna aralastym. Kórmelerge shyǵyp, buıymdarymdy usyndym. Alǵashynda balalarǵa shulyq, qolǵap toqıtyn edim. Metıs qoıdyń júnin tútip, ıiretin edim. Keıde eshkiniń túbitin de paıdalanym. Jańa, biraq syımaı qalǵan qalyń toqyma kıimderdiń jibin de paıdalanǵan kúnim boldy. Al grant utyp alǵan soń jip satyp aldym. 2017 jylǵa deıin kúz, qys, kóktem aılarynda túrli tapsyrys qabyldap, balalarǵa shulyq, qolǵap toqydym. 2017 jyldyń kúzinen bastap oıynshyq toqydym. 2019 jyly Rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasy aıasynda oblys aýdandary arasynda sheberler jarysy ótti. Onda men úshinshi oryn, 20 myń teńge sertıfıkatyn aldym. Sodan oıynshyq toqý bir jolǵa qoıyldy. Sol jyly Bıznes bastaý baǵdarlamasyn oqyp, 700 myń teńge grant ta aldym. Buryn jeke kásipker retinde tirkeýli turǵan edim, ony jaýyp, Marhabat jeke kásibin ashtym. 2021 jyly Qaıyrymdylyq kerýeni jobasyna qatysyp, Asar nomınatsııasy boıynsha ekinshi oryn aldym. Erekshe balalar tálim alatyn Meıirim úıi men arnaıy mektebine jumsaq oıynshyqtar syılap edim. Eńbegim eleýsiz qalmady. Sol jyly jeltoqsanda aýdan ákimi de marapattady. 2022 jyly «Asqar shyńǵa tý tikken aýyl áıelderi» degen kitapqa endim», — deıdi Gúlsim Samatqyzy.
Qazirgi kezde jeke kásipkerdiń qorjyny qomaqty. Ol túrli ertegi keıipkerlerin aınytpaı toqıdy, keıde Jańa jyl keıipkerin tapsyryspen daıyndap beredi. Máselen, bıyl qoıandy toqysa, endi ulý. Kóp úlgini, keńesti ınternet arqyly qarap, úırenedi. Keıde óz sheberligin, oı erkindigin qup kóredi.
«Meniń tapsyrys berýshilerim — tanystarym, týystarym. Keıde áleýmettik jeli arqyly da tapsyrys túsedi. Poshta arqyly Jambylǵa aıaq kıim jibergenmin. Ózim toqymashylardyń respýblıkalyq chatynda otyrmyn. Onda kóp adam bar. Erekshe jan ózim ǵana. Sonymen birge Aqtóbeniń qolóner sheberleri de bir chatta otyr. Ózim «Kómekshi áje» degendi toqydym. Barlyǵy 6 adam tapsyrys berdi. Almaty, Qaraǵandy, Jezqazǵanǵa poshtamen jiberemin. Toqyǵan dobymdy AQSh-qa jónelttim. Bul da jaqsy tapsyrys. Úlken qýyrshaqtar toqýǵa tapsyrys túsedi, biraq qolym ıkemge kelmeı qınalamyn. Sondyqtan shaǵynyn toqımyn. Eń úlkeniniń boıy 55 sm boldy. Sapasy unaıdy adamdarǵa. Oıylda men toqyǵan qýyrshaqty satyp alǵan apa qyzynyń 4-synypta ony áli qushaqtap jatatynyn aıtty. Bul — zor qýanysh, qurmet», — dedi ol.
Gúlsim Samatqyzy óńirdegi qoǵamdyq sharalarǵa belsendi qatysady. Ol — «Úkili úmit» klýbynyń múshesi. Aýdannyń qoǵamdyq keńesiniń qatarynda bar. Onyń bar ıdeıasyn jergilikti belsendiler de qoldap, kómektesip otyrady. Keıipkerimiz sóz arasynda Aısulý Kenesaryqyzyna, Aqmaral Sabyrjanqyzyna degen yqylasyn bildirdi. Sebebi, oqýshylarmen, stýdenttermen kezdesýler bolsa da bul adamdar janynan tabylady.
«Qazir densaýlyǵyma baılanysty qolyma ıne-jip ustaı almaı qalyp júrmin. Aýyrmaı-syrqamaı isimdi jalǵastyrsam degen oıym bar. Úıretkim de keledi. Biraq qazirgi balalar telefonda otyrady. Balanyń óz qyzyǵýshylyǵy bolmasa on jerden tópelep úıretseń de úırenbeıdi ǵoı. Kolledjge de baryp, sheberlik sabaǵyn ótkizdim. Bir-eki stýdent habarlasamyz dep edi, biraq kelmedi. Eshqandaı qyzyǵýshylyq joq. Jaqynda oqýshylarmen kezdesý ótkizip, qazaqtyń oıý-órnegi týraly aıtyldy. Men aıaq kıimge oıý salýdy úıretip, sheberlik sabaǵyn ótkizdim. Bir bala shyqpady úırenetin», — dep qynjyldy sheber.
Gúlsim Elekbaevany Aqtóbedegi jip satatyn dúken ıeleri jaqsy tanıdy. Keıde ózi, keıde baýyrlary baryp, túrli jip satyp alady. Ol eńbektiń bar qıyndyqty jeńýge kúsh beretinin taǵy bir márte aıtyp berdi.
«Qazaqta «Júrgenge jórgem ilinedi», «Ólmegenge óli balyq jolyǵady» degen bar. Adamnyń qolynan kelmeıtini joq. Tek nıet bolýy kerek. Maqsat qoıý kerek, armandaý kerek. Maqsatyń aıqyn bolsa, armandar oryndalady. Deni saý adamnyń sanasynda bolýy kerek bári. Sanasynda eńbek etý degen bolsa, qazir eki qolǵa bir kúrek tabylady. Qazir ózim aıaq kıim toqyp jatyrmyn. Oıynshyqqa tapsyrys túsip tur, átteń, densaýlyǵyma baılanysty jumys kidirip tur. Densaýlyǵym syr bergen kezde ózim toqtatyp qoıamyn. Adamdar ony túsinedi. Býyn-býynym syrqyrasa da qýyrshaq toqý maǵan unaıdy», — dedi ol.