Búgin — dúnıejúzilik nan kúni

Foto: Коллаж: Kazinform / DALL-E
<p>ASTANA. KAZINFORM - 2023 jyldyń 16 qazanynan beri Dúnıejúzilik nan kúni atalyp ótedi, bul 2006 jyly Halyqaralyq naýbaıshylar men kondıterler odaǵynyń bastamasy boıynsha qurylǵan mereke, dep habarlaıdy QR AShM baspasóz qyzmeti.&nbsp;</p>

Bul kún nannyń negizgi taǵam ónimderi retinde mańyzdylyǵyn kórsetip, túrli mádenıetter men dástúrlerdi biriktiredi.

Bul kúnniń tańdalýy kezdeısoqtyq emes: 1945 jyldyń 16 qazanynda BUU-nyń Aýylsharýashylyq uıymy men Azyq-túlik uıymy quryldy, ol aýyl sharýashylyǵyn damytýmen jáne globaldy deńgeıde azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýmen baılanysty problemalardyń sheshiminde kilttik ról atqarady.

2019 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap Dúnıejúzilik nan kúni Qazaqstanda da atap ótiledi. Bul sheshim Qazaqstandyq naýbaıshylar, un tartýshylar men nan pisiretinderdiń eńbegine shynaıy qurmet pen tanýdyń kórinisi boldy. Belgilengen merekelik kún Qazaqstanda astyq jáne nan ónimderiniń joǵary standarttary men mártebesin nyǵaıtýǵa qyzmet etedi.

2024 jyldyń qańtar-maýsymynda Qazaqstan 494,1 mln AQSh dollaryna 2,4 mln tonna bıdaı men meslın eksporttady.

Eksporttyń jalpy kóleminen negizgi úlesi Ózbekstan, Tájikstan, Túrikmenstan, Qytaı, Aýǵanstanǵa tıesili.

Búgingi tańda qazaqstandyq agrarshylar 19,2 mln tonna bıdaı jınady.

Un tartý salasynda jalpy qýattylyǵy jylyna 9,1 mln tonna astyq óndiretin 270-ke jýyq kásiporyn iske qosyldy.

Otandyq un óndirisiniń kólemi eldiń ishki tutynýynan 2 ese derlik asyp túsedi jáne eksporttyq jetkizilim kólemi boıynsha álemde jetekshi orynǵa ıe.

2024 jyldyń 8 aıynda 2 mıllıon tonnadan astam un óndirildi.

Nan óndirisi elimizdiń ishki naryǵyn tolyq qamtamasyz etedi. Nan óndirýshiler halyqtyń nanǵa degen qajettiligin qanaǵattandyrýmen qatar, naryqtaǵy suranysqa baılanysty shyǵarylatyn ónim assortımentyn keńeıtý boıynsha da belsendi jumys isteýde: bul negizinen nan-toqash, kondıterlik ónimder, qysqa jáne uzaq saqtalatyn unnan jasalǵan ónimder.

8 aıda 329 myń tonna nan óndirildi.

QR agroónerkásiptik keshenin damytýdyń 2021 – 2030 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy sheńberinde astyq óńdeý salasynyń básekege qabilettiligin arttyrý úshin aýyl sharýashylyǵy ónimderin óńdeýmen aınalysatyn AÓK sýbektileri (onyń ishinde un jáne nan óndirýshiler) úshin aınalym qarajatyn tolyqtyrýǵa jeńildikti kredıtter berýmen memlekettik qoldaý sharalary kózdeledi.

Seıchas chıtaıýt