Búgin Dinmuhamed Qonaevtyń týǵan kúni
Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev Almaty qalasynda týǵan. 1936 jyly Máskeýdiń Tústi metall ınstıtýtyn bitirip, taý-ken ınjeneri mamandyǵyn alǵan. 1937-1939 jyldary Balqash mys qorytý kombınatynyń Qońyrat rýdnıginde burǵylaý stanoginiń mashınısi, tseh bastyǵy, rýdnıktiń bas ınjeneri jáne onyń dırektory qyzmetterin atqarady. 1939 jyldan «Altaıpolımetall» kombınaty bas ınjeneriniń orynbasary, Rıdder rýdnıginiń jáne Lenınogor ken basqarmasynyń dırektory qyzmetterin atqardy.
1942-1952 jyldary Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasynyń orynbasary bolyp qyzmet etti. 1955-1960 jyldary Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń tóraǵasy boldy. 1960-1986 jyldary Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy qyzmetin atqardy. 1986 jyly 16 jeltoqsan kúni Qazaqstan Ortalyq komıtetiniń birinshi hatshylyǵynan alynyp, ornyna Kolbın taǵaıyndaldy. Buǵan narazy bolǵan qazaq jastarynyń kóterilisi Jeltoqsan oqıǵasyna ulasty. Birneshe márte KSRO Joǵary Keńesiniń depýtaty bolyp saılandy.
Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev Respýblıka partııa uıymyn basqarǵan shırek ǵasyrǵa jýyq ishinde óziniń úlken mádenıettiligimen, ımanjúzdi izettiligimen, tanylyp, halyq dástúrin jaqsy biletin, taǵylymy tereń, oı-óresi bıik qaıratker, naǵyz ult qaıratkeri ekenin kórsetti. Keıin memleket isinen qol úzgen kezde de ol bilimdar bilikti jan retinde elde júrip jatqan reforma baǵyttaryn, qoǵamdy demokratııalandyrý qajet ekenin tereń túsinip, qoldaı bildi. Dinmuhamed Ahmetuly Qonaev 1993 jylǵy tamyzdyń 22-sinde, 82 jasqa qaraǵan shaǵynda kenetten qaıtys boldy.
Eske salsaq, QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev 2022 jyly Qazaqstan halqyna Joldaýynda Qapshaǵaıǵa Qonaevtyń esimin berý kerek dep usynys aıtsa, men bul pikirge qosylamyn degen bolatyn.
Keıin Qapshaǵaı qalalyq máslıhaty turaqty komıssııasynyń otyrysy ótip, qalaǵa Dinmuhamed Qonaev esimin berý usynysy biraýyzdan maquldandy.
Sol jyldyń mamyrynda Qapshaǵaı qalasyna Qonaev aty resmı túrde berildi.