Búginginiń jastary básekege qabiletti – qyzyljarlyq mýzykant Jan Ómirzaq
- Ózińdi oqyrmandarymyzǵa tanystyryp ketseń. Jasyń neshede, qaıda oqyp jatyrsyń, qaıda jumys isteısiń?
- Men 2003 jyly Esil aýdany ıAvlenka eldi mekeninde týǵanmyn. 5-synyptan bastap Petropavldaǵy Ermek Serkebaev atyndaǵy óner kolledji, ónerge daryndy balalarǵa mamandandyrylǵan mektep-ınternat kesheninde oqydym. Qazir osy kolledjde prıma qobyz mamandyǵy boıynsha bilim alyp jatyrmyn. 4 kýrs stýdentimin. Sonymen qatar, Segiz seri atyndaǵy halyq aspaptar orkestrinde qobyzda oınaımyn.
- Ónerge qalaı keldiń dep suraýym qısynsyz bolar, óıtkeni atań, ákeń, aǵalaryń – bári ánshi-dombyrashy. Degenmen, basqa salaǵa qyzyǵýshylyq bolǵan joq pa?
- Atam Ómirzaq Ramazanov, óńirge ǵana emes, respýblıkaǵa tanymal ónerpaz-ánshi. Kezinde bizdiń týǵan aýylymyz, qazirgi Esil aýdany Ortalyq aýylynda mádenıet úıiniń salynýyna bastamashy boldy. Keıin osy aýyldy qazaq halyq teatryn ashty. Atam teatrdyń jetekshisi, rejısseri, akteri jáne Ortalyq mádenıet úıiniń dırektory boldy. Sondaı-aq Ramazanovtar otbasylyq ansambilin quryp, jetekshilik etti. Otbasylyq ansambl elimizdiń túkpir-túkpirinde kontsert qoıdy. Jetistikteri úshin atam talaı marapattaldy da. Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri. Ómirin mádenıetke arnap, barlyq balalaryn ónerge baýlydy.
Kúlásh ájem de ónerden quralaqan emes. Jas kezinde aýyldyq klýbtyń meńgerýshisi bolǵan. Spektaklderde oınap, kontsertterge qatysqan. Ákem Spartak Ramazanov 5 jasynan sahnaǵa shyǵyp, án aıtyp, eńbek jolyn aýyldaǵy mádenıet úıiniń kórkemdik jetekshisi bolyp bastady. Qazir Petropavldaǵy N.Pogodın atyndaǵy orys drama teatrynyń dırektory. Ákem oblystyq-respýblıkalyq baıqaýlardyń jeńimpazy, QR mádenıet qaıratkeri, QR eńbek sińirgen qaıratkeri. Osyndaı otbasynda dúnıege kelgendikten men de kishkentaıymnan ónerge jaqyn boldym. Ákem án aıtqanda birge qosyla shyrqaıtynmyn. Mýzykant bolýdy kishkentaıymnan armandadym. Eger bul salaǵa kelmesem múmkin til mamany nemese jýrnalıst bolar ma edim.
- Ónerpaz otbasy bolǵandyqtan onyń da óziniń bir ereksheligi bar ǵoı?
- Iá, bizde otbasylyq merekeler qobyz-dombyrasyz ótpeıdi. Dastarhan basynda kúı tartamyz, án shyrqaımyz, kóńildi ótedi. Mindetti túrde Shámshi aǵanyń «Ana» týraly jyryn shyrqaımyz.
- Qaı jasyńnan bastap qolyńa mýzykalyq aspap ustadyń?
- Synypta qolyma alǵash ret qobyz aspabyn alyp, sodan tastaǵan emespin. Bastapqyda qıyn boldy. Qazir az bolsa de jetistikterim bar.
Qobyz úni meniń janyma jaqyn. Ári otbasymyzda barlyǵy dombyrada oınaǵandyqtan, men «basqa bir aspapty meńgereıin» degen oı boldy. Qobyz – qazaq halqy úshin óte kıeli, erteden kele jatqan ǵajaıyp mýzykalyq aspap qoı. Joıylyp, joǵalyp ketýdiń az-aq aldynda qalǵan qobyzben ata-babalarymyz tabynǵan, onymen emdegen de. Qobyz tartqan baqsylar onyń únimen adam boıyndaǵy álsizdikti syrtqa shyǵaryp, kúsh-qýat bergen. Tembrge baı, ol arqyly qýanysh pen qaıǵyny jetkizýge bolady. Men qazir qobyzdyń orkestrge laıyqtalǵan prıma túrin tartamyn. Repertýarymda birneshe shyǵarma bar, besinshi synyptan bastap oınap kele jatqandyqtan, onyń sanyna jetý qıyn.
- Ónerde jáne ómirde kimdi úlgi tutasyń?
- Ómirde de, ónerde de úlgi tutatyn jandar – ata-ájem, áke-sheshem. Solar sııaqty adal, eshkimniń ala jibin attamaıtyn, aram pıǵylsyz adam bolý – ómirlik ustanymym. Óner jolyn tańdaǵandyqtan óz qazaq halqymyzdyń tól mýzykasynyń alǵa basýyna, órkendeýine at salysqym keledi.
- Sportshylar sııaqty mýzykanttar da túrli baıqaýlarǵa qatysqan saıyn tájirıbe jınap, shyńdala túsedi ǵoı. Qandaı konkýrstarǵa, qandaı baıqaýlarǵa qatystyń?
- 2017 jyldan bastap túrli baıqaýlarǵa qatysyp kelemin. Osy jyly «Astana music games» respýblıkalyq baıqaýynda, Qaraǵandy qalasynda ótken ІІІ halyqaralyq «Aq suńqar-Belyı sokol» baıqaýynda jáne Ombyda ótken «Zolotaıa Sıbır» halyqaralyq baıqaýynda 1-oryn aldym. 2018 jyly Kókshetaýda ótken halyqaralyq «Jas talant» jáne elordada ótken «Elime qosar úlesim» baıqaýlarynda da jeńimpaz atandym. Bıyl Nur-Sultan qalasynda ótken respýblıkalyq «Uly dala sazy» atty halyq mýzykalyq festıvalinde dıplomant atandym.
- Seniń osy kúnge deıin qol jetkizgen eń úlken jetistigiń?
- Meniń jetistigim, ázirge tikeleı oqýymmen baılanysty. 9 synypty kileń beske aıaqtadym. Sondaı-aq jaqynda Nursultan Nazarbaev qory stıpendııasynyń ıegeri atandym. Muny maqtan tutamyn. Bul stıpendııa úzdik oqıtyn stýdentterge jáne qoǵamdyq, ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik jumystarǵa belsendi qatysýshylarǵa, stýdentter men oqytýshylar arasynda bedelge ıe jastarǵa beriledi. Men oqýmen qatar, jumysty qatar alyp kelemin. Sondyqtan, maǵan júktelgen jaýapkershilik eki ese. Sol údeden shyǵýǵa tyrysamyn.
- Qazirgi zamandastaryńa qandaı baǵa beresiń?
- «Qazirgi jastar buyzylyp barady, burynǵy jastar keremet edi» degen sózderdi jıi estımin. Biraq men onymen kelispeımin. Óıtkeni búgingi jastar jańalyqty ıgerýge óte beıim, jańa nárseni úırenýden qoryqpaıdy, básekege qabiletti, ózine ne keregin biledi. Qazirgi jastarda múmkindik te kóp qoı, aqparat qoljetimdi, ony tez qabyldap, tez qorytady. Oqımyn, bilsem eken degen qushtarlyq ta bar, birneshe tildi meńgergen. Men biletin jastardyń kóbi oqý-bilimge qushtar.
- Rahmet, sáttilik tileımin!