Búgingi tańda ıadrolyq qaýipsizdik máselesinde Qazaqstan Prezıdentiniń jaqtastary kún sanap kóbeıe túsýde-S. Toqpaqbaev, Májilis depýtaty
general-polkovnık, «Nur Otan» HDP fraktsııasynyń múshesi Sát Toqpaqbaev QazAqparat tilshisine Elbasynyń maqalasynda kóterilgen máseleler boıynsha oılaryn ortaǵa salyp, jedel túrde óz pikirin bildirdi.
- Sát Besimbaıuly, Elbasynyń álemde ıadrolyq qaýipsizdikke qol jetkizý maqsatyn ustanǵan maqalasynan qandaı oı túıdińiz? Atom synaǵynyń adam balasyna tıgizip otyrǵan zalaly týraly ne aıtasyz?
- Atom qarýyn synaý - HH ǵasyrdyń ortasynda elimizge, halqymyzǵa kelgen bir zulymdyq. 1949 jyldan 1962 jylǵa deıin Semeı synaq aımaǵynda 115 atomdyq qarýdyń jarylysy jasalǵan! Sonyń ishinde 30-y aýada jarylǵan! Qalǵan synaqtar jerdiń astynda júrgizilgen. Burynǵy Keńes odaǵynyń júıesi bizdiń jerimiz ben halqymyzdy, tórt túlik maldarymyz ben ań-qustarymyzdy túgeldeı tájirıbe jasaýǵa alynatyn úı qoıany sekildi atom jarylysynyń astynda ustaǵan. Uly aqyndarymyz Abaı, Shákárim, uly jazýshy Muhtar Áýezovter jáne basqa da qazaqtyń zııaly qaýym ókilderi týyp-ósken kıeli óńirdiń tas-talqanyn shyǵardy. Taýlar dúr silkinip, jazıraly alqaptar ýly dalaǵa aınaldy. Babalar qorymyndaǵy ǵasyrlar boıy turǵan kúmbezdi zırattar, qulpytastar túgel qırap qaldy. Ol kezde munyń birin de gazetke jazý túgili, eshkimge aıtýǵa bolmaıtyn, bir derek shyǵa qalsa, qatal jazalaıtyn júıe boldy.
Semeı synaq aımaǵynda alǵashqy jarylys jasalǵan 1949 jyldan beri 60 jyldan astam ýaqyt ótse de, áli kúnge deıin onyń zardaby bitken joq! 20 jyldan beri synaq júrgizilmese de, osy kúnge deıin balalar anasynan múgedek bolyp týyp jatyr. Sebebi ananyń qany da, ákeniń qany da ýlanǵan. Jerdiń bári kúıip ketti. Ýlanǵan jer qanshama? Synaq aımaǵynyń alyp jatqan jer aýmaǵy kólemi jaǵynan Belgııa sekildi elder terrıtorııasynyń ekeýindeı. Radıatsııalyq ý jerge, sýǵa, tasqa sińip ketken. Ol jerge jemis-jıdek ósirýge bolmaıdy. Endi ǵana az aýmaqtyń topyraǵyn aýystyrý jumystary júrgizile bastady. Bıyl bir myń gektardaı jerdi tazalap, ónim alý úshin paıdalanýǵa berilmek.
Sol kezderde ózim de baryp kórdim. Muhtar Áýezovtyń «Abaı joly» kitabynda sýretteletin jazıraly, kók maısaly jer kóktemde jap-jasyl bolady da atom jarylysynyń alapat otynan kúıip ketedi. Áıtpese, Semeı ystyq óńir emes, Soltústik Qazaqstan, Aqmola, Pavlodar oblystary sekildi qońyr salqyndy tóskeıde ornalasqan ǵoı.
- Qasıetti Semeı óńirindegi Jer-Ananyń dertin qalaı jazýǵa bolady?
- Sáýirdiń 6-sy kúni Birikken Ulttar Uıymynyń Bas hatshysy Pan Gı Mýn myrza Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Semeı ıadrolyq polıgonyna ózi baryp, synaq aımaǵyndaǵy kúıip ketken dalany, bolǵan qasiretterdiń fotosýretterin, beınetaspalaryn kórip, tebirenip turyp sóz sóıledi. Jantúrshigerlik jarylystar ótkenin júregimen sezine bildi. Qazaqstanda bolǵan atom qarýynyń zardaptaryn álemge jetkizdi. Otandyq BAQ-tarmen qatar álemniń áıgili aqparat agenttikteri, gazetteri men radıo jáne telearnalary BUU Bas hatshysynyń sózin dúnıe júzine taratty. «Qazaqstan ıadrolyq qarýsyzdanýda erekshe artyqshylyǵyn ańǵartýda. 1991 jyly Prezıdent N.Nazarbaevtyń Semeıdegi ıadrolyq polıgondy jaýyp, ıadrolyq qarýdan bas tartýy úlken erlik. Bul qadam kóregendilik, naǵyz táýelsizdikti jarııalaý»,- dedi Pan Gı Mýn.
Sonymen qatar mártebeli meımannyń: «Men barlyq memleket basshylaryn, onyń ishinde ıadrolyq derjavalardyń basshylaryn, Qazaqstannan úlgi alýǵa shaqyramyn! Rýhtaný úshin olar Qazaqstannyń úlgisin baıqaýy kerek»,- degeni elimizge bergen úlken baǵasy dep bilemin.
Bizge Pan Gı Mýn myrzanyń kelgeni óte mańyzdy ekeni anyq. Osy ýaqytqa deıin biz qansha aıtsaq ta, ózge eldiń adamdary «Semeı synaq aımaǵynda sonshama qaıǵyratyndaı eshteńe joq shyǵar» degen oıda bolyp keldi. Oǵan kókeıkesti másele dep qaraǵan joq. Endi joıqyn qarýdyń qanshama zardap ákeletinin tipten bile túsetin bolady.
Sáýirdiń 12-13-i kúnderi Vashıngtonda ótip jatqan sammıtte ıadrolyq qaýipsizdik máselesi kún tártibine shyǵarylyp otyr. Onda Birikken Ulttar Uıymynyń Bas hatshysy Pan Gı Mýn Qazaqstanda kórip, kóńiline túıgenin ortaǵa salady dep josparlanyp otyr. Bul basqosýǵa álemniń 50 eliniń basshylary qatysady. Baıandama jasaıtyn aldyńǵy bes basshynyń biri - Elbasymyz Nursultan Nazarbaev. Prezıdentimiz osy alqaly basqosýda dúnıe júzine atom qarýynan bas tartý jónindegi óz úndeýin jarııa etedi.
Sol mańyzdy jıynda atom qarýyn synaýdan zardap shekken Semeı synaq aımaǵyn qalypqa keltirýge baılanysty naqty usynystar aıtylady degen úmitimiz bar. Bir kezde qunarly ólke bolǵan Abyraly aýmaǵynyń topyraǵyn tazartýǵa ınvestıtsııa bólinse, sol óńirdiń ekologııalyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa, turǵyndardyń ál-aýqatyn arttyrýǵa jol ashylar edi, úlken qoldaý bolar edi.
Máselen, 1945 jyly Japonııanyń Hırosımo men Nagasakı qalalaryna tastalǵan atomdyq bombanyń jarylysynan jer bederi órtenip, ýǵa bógip qaldy. Sodan beri radıatsııa zardabyna ushyraǵan jerlerdi qalypqa keltirý úshin birneshe jyl boıy Japonııa Úkimetiniń ózi qanshama qarjy bóldi, dúnıe júzinen qanshama ınvestıtsııa berildi?! Ýlanǵan jerlerdi tazalady.
Salystyrý úshin aıtsaq, uly Abaı týǵan óńirde barlyǵy 456 ıadrolyq synaq ótkizilse, olardyń jıyntyq qýaty Hırosımaǵa tastalǵan atom bombasynyń qýatynan 2,5 myń ese artyq eken.
- Atom qarýyna qarsy turýdaǵy Qazaqstannyń róli týraly aıtyp ótseńiz?
- Semeı óńirinde sońǵy ıadrolyq synaq 1989 jylǵy qazannyń 19-y kúni boldy. Elbasynyń kúsh salýymen, halyqtyń qarsy turýymen jáne ıadrolyq synaqtardy toqtatý úshin aqyn Oljas Súleımenov basqarǵan «Nevada-Semeı» qozǵalysynyń belsendi qyzmetiniń arqasynda 1989 jyly Semeı polıgonynda josparlanǵan 18 ıadrolyq synaqtyń 11-i toqtatyldy!
1991 jyly tamyzdyń 29-y kúngi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Semeı synaq aımaǵy jabyldy. Bul álem boıynsha atom qarýyn aýyzdyqtaýǵa jasalǵan alǵashqy qadam boldy! Ol - elimiz táýelsizdik almaı turǵan kezdiń ózinde Elbasynyń jasaǵan tarıhı sheshimi! Osyndaı Jarlyq shyǵarý azamattyq pozıtsııany ustanyp, aldaǵy kezeńge kóregendik jasap, el úshin táýekelge barý qajettigin, erjúrektik kerek ekenin kórsetedi. Kelesi jyly tamyzdyń 29-y kúni Semeı synaq aımaǵynyń jabylǵanyna 20 jyl tolady.
Kóptegen elderdiń tanymal qaıratkerleri, ǵalymdary, aqyn-jazýshylary baspasóz betterinde maqala jazyp, telearnalarda sóz sóılep, Qazaq eli Prezıdentiniń osy qadamyn dúnıe júzi boıynsha erekshe saıası mańyzdy oqıǵa retinde atap júrgeni anyq. Elbasy ár sózinde ıadrolyq jarylystyń adamzatqa qarsy baǵyttalǵan, alapat qasiret ákeletin qarý ekenin, ony toqtatý kerektigin aıtyp keledi. Bir qýanatynymyz, búgingi tańda ıadrolyq qaýipsizdik máselesinde Qazaqstan Prezıdentiniń jaqtastary kún sanap kóbeıe túsýde! Álemniń ár elindegi beıbitsúıgish turǵyndary Elbasymyzdyń úndeýine qoldaý jasaýda.
- ıAdrolyq qaýipsizdik máselesi aldaǵy ýaqytta qandaı baǵyt alýy múmkin?
- Áýeli bir máselege toqtalyp keteıin. Bizdiń el ıadrolyq qarýdan óz erkimen bas tartty. Osy oraıda aıta ketetin bir jaıt bar. Keıde munyń maǵynasyn tereń túsinbegen keıbir azamattar: «Ózgelerdi moıyndatý úshin qajetti ıadrolyq qarýdan nege aıyrylyp qaldyq? Alpaýyt elder ózderinde saqtap otyr ári damytyp jatyr emes pe?» dep pikir aıtady. Bul teńizdiń tereńine boılamaı, astynda ne bar ekenin dolbarmen aıtqan adamnyń sózi ispettes. Halqymyz «Sotqar shoqpar jınaıdy» deıdi ǵoı.
Sondyqtan Qazaqstannyń ıadrolyq qarýdan bas tartýy da Elbasynyń úlken erligi men kóregendigi. Bul eldiń adamzat damýyn qorǵaýdaǵy, densaýlyǵyn saqtaýdaǵy naqty qadam. Elimizde ornaǵan beıbitshiliktiń arqasynda 18 jyldyń ishinde Qazaqstan TMD elderiniń aldyńǵy qatarynda bolyp, ekonomıkalyq tabystarǵa qol jetkizdi. Elbasy alǵashqy kezden bastap birinshi kezekte ekonomıka, odan keıin saıasat turatynyn aıtty. Óıtkeni ekonomıkanyń damýy degenimiz - halyqtyń áleýmettik jaǵdaıynyń jaqsarýy, eldiń órkendeýi.
Jýyrda Reseı Federatsııasynyń Prezıdenti Dmıtrıı Medvedev pen AQSh Prezıdenti Barak Obama Pragada atom qarýyn azaıtý maqsatyndaǵy mańyzdy qujatqa qol qoıdy. Kelisimge sáıkes Reseı jáne AQSh elderi atom qarýlaryn 1500-ge deıin azaıtty. Bul da óte mańyzdy bastama. Oǵan atom qarýy bar ózge elder de qosylyp, ıadrolyq qaýipsizdikke qol jetkizsek, keleshek urpaq aldyndaǵy basty paryzymyzdyń oryndalǵany dep oılaımyn.
BUU Bas hatshysy Pan Gı Mýn myrzadan keıin, Kýrchatov qalasyna MAGATE uıymynyń ókilderi baryp, «Atom qarýyn jasaıtyn qural-jabdyqtar joq pa?» dep tekserý jumystaryn júrgizdi. Onyń bári beker emes, apta basynda ótkeli turǵan Vashıngton sammıtinde Qazaqstannyń beıbitshilik súıgish el ekenin, irgeli ister atqaryp jatqanyn álemdik qaýymdastyq aldynda málim etetin bolady. BUU-nyń Bas hatshysy Pan Gı Mýn myrza Nursultan Nazarbaevty búkilálemdik ıadrolyq atom qarýyna qarsy kúrestegi qozǵalystyń basshysy bolýǵa shaqyrdy. Sebebi moraldyq, etıkalyq quqyq tek bizdiń Elbasyda bar ekenin, halyqty qıyndyqtan shyǵaryp, beıbitshilikke bastap kele jatqanyn aıtty.
Buryn Keńes odaǵynyń quramynda bolǵan kezimizde Qazaqstan Respýblıkasyn shetelde eshkim de bilmeıtin edi. Tipti Germanııa men KSRO arasynda ótken, biz Uly Otan soǵysy dep atap júrgen shaıqasty keıbir tarıhshylar «nemister men orystardyń soǵysy» dep jazyp júr. Ol soǵysqa Keńes odaǵynyń quramynda bolǵan barlyq respýblıka turǵyndary, kóptegen ulttardyń ókilderi qatysyp, «Otan úshin!» dep erlikpen kóz jumdy.Elbasynyń álemde beıbitshilik ornatý jolyndaǵy bastamalary memleket qaıratkeri retinde tek ózin ǵana emes, dúnıe júzine bizdiń elimizdi, qazaq halqyn tanytty. Bıyl elimiz EQYU-ǵa tóraǵalyq etip otyr. Bul uıymnyń negizgi maqsaty - qaýipsizdikti saqtaý, beıbitshilikti qorǵaý, dúnıe júzindegi ýshyǵyp turǵan máselelerdiń oń sheshilýine yqpal etý.Oıymdy qoryta kele aıtarym, ıadrolyq qarýdy toqtatý, álem qaýipsizdigin qorǵaý maqsatynda Qazaqstan álemdik qaýymdastyqta úlken abyroıǵa ıe bolady degen senimim mol.
- Keshendi másele boıynsha keleli oıyńyzdy ortaǵa salǵanyńyzǵa raqmet.