Búgingi bilim salasyndaǵy básekelestik adamnyń ómir boıǵy oqýyn talap etedi

ANA. Aqpannyń 8-i. QazAqparat /Qanat Mámetqazyuly/ ‑ Jahandaný zamanynda ári ulttar men memleketterdiń ózara básekelestigi men yqpaldastyǵy artyp otyrǵan jaǵdaıda, eń birinshi kezekte, adamnyń «aqyl oıyna», onyń bilimine kóp kúsh salynatyny belgili. Osy turǵydan alǵanda Memleket basshysy sońǵy jyldardaǵy halyqqa Joldaýlarynda bilim salasyn reformalaýǵa qatysty

máselelerdi dúrkin-dúrkin aldyǵa qoıǵany málim. Onyń ústine sanaly túrde basqarylatyn damýdyń uzaq merzimdi kórinisin qamtý úshin de búgingi urpaqtyń zaman aǵysynan keıin qalmaı, sapaly bilim nárimen sýsyndaı túsýi qaı kezde de ózekti máseleniń biri bolyp qala bermek.
ıAǵnı, Elbasynyń buǵan deıingi hám aǵymdaǵy Joldaýynda júktelgen básekege qabiletti elderdiń qatarynan kóriný ıdeıasynyń tikeleı amaly da, bolashaqta órkenıetti eldermen terezeni teń ustaý qaǵıdaty da bilim salasyn kótermeleýmen, onyń memleket tarapynan qoldaýymen tyǵyz baılanysty desek bolady. Shyndyǵynda, ǵylymı básekege tótep berýdiń joly kóbinese bilim sapasyna baılanysty bolyp otyrady. Al biraq bilimniń sapasy qandaı bilim berilgendigine baılanysty emes, sol bilimdi sananyń qanshalyqty qabyldaı, sińire alǵandyǵyna da baılanysty. Endeshe qazirgi zamanǵy bilim básekelestiginde eki negizgi másele aıqyndalǵan dep aıtýǵa negiz bar. Bunyń biri - bilimniń sapaly irgetasyn qalap, sol arqyly úzdiksiz bilim berý bolsa, ekinshisi zaman aǵymynan qalmaı adamdy ómir boıǵy oqytý.

Memleket basshysy Úkimettiń 2009 jyldy qorytyndylaýǵa arnalǵan jıyn barysynda bilim-ǵylym salasyna basa nazar aýdaryp, Qazaqstannyń bul baǵyttaǵy jańalyǵynyń barlyǵy Fınlıandııa tájirıbesine negizdelýi shart ekendigine toqtalyp ótken bolatyn. Elbasy bul rette Úkimet 2010 jylǵy jumysynda, sondaı-aq Qazaqstannyń 2020 jylǵa deıingi damý strategııasyn túpkilikti pysyqtaǵanda Fınlıandııanyń tájirıbesine arqa súıeýi qajettigin alǵa tartty. Prezıdent Fınlıandııanyń qarqyndy damýynyń mańyzdy tustaryn da atap kórsetip: «Eń aldymen joǵary standartty bilim. Ekinshisi, ǵylymı ázirlenimderge qarajatty bólýdegi básekelestik. Úshinshisi, keleshektiń ulttyq ınfraqurylymdary. Tórtinshisi, memlekettiń, ǵylym men bıznestiń kúshin biriktirý. Eger qysqasha aıtatyn bolsaq, olardyń damýy osy tórt tujyrymnan turady», dedi. ıAǵnı, álemdegi ozyq sanalatyn Fın biliminiń negizgi ereksheligi osynaý tórt qaǵıdatty qamtyp otyr. Onyń ishinde fındikterdiń balalardy mektepke deıingi tárbıe jáne bilim berýge baýlýynyń da, sodan keıingi sabaqtasa túsetin úzdiksiz belim berýiniń de ózindik ereksheligi barshylyq.

Soǵan oraı bolýy kerek, Elbasy Joldaýynda Úkimetke júktelgen bul tapsyrma naqtylana tústi. «2020 jylǵa qaraı qalalyq, sol se­kildi aýyldyq jerlerdegi barlyq balalar mektep jasyna deıingi tárbıe berý jáne oqytýmen qamtylatyn bolady. Bizde memlekettik-jekemenshik áriptestiginiń zor áleýeti bar. Jeke menshik otbasylyq balabaqshalar men shaǵyn ortalyqtar - bul memlekettik mekemelerge balama. Úkimetke ákimdermen birlesip ústimizdegi jyldyń birinshi jartysynda-aq balalardy mektep jasyna deıingi oqytýmen jáne tárbıemen qamtamasyz etýdi arttyrýǵa ba­ǵyttalǵan «Balapan» arnaıy baǵdar­la­ma­syn ázirlep, iske asyrýǵa kirisýdi tapsyramyn», dedi Prezıdent Joldaýda.

Shyndyǵynda, balany bilim berýdiń alǵashqy satysymen tutastaı qamtý sharasy - bolashaqqa qaraı qalanǵan sapaly bilim irgetasy ispettes. Álem elderi ishinde bilim salasynyń oq boıy ozyǵy sanalatyn memleketter ózindik damý úlgisinde buǵan aıryqsha mán beretini belgili. Máselen, Prezıdent mysalǵa alǵan Fınlıandııanyń alyp qarańyz - fındik oqýshylardyń basym bóligi, tipti túgelge jýyǵy eń alǵashqy oqý tabaldyryǵyn attap, mektep partasyna jaıǵaspas buryn, aldymen balabaqshadaǵy daıyndyq tárbıesimen sýsyndaıdy. Mektepke deıingi daıyndyq nárimen aýyzdandyrý máselesine úlken nazar aýdarylatyny sonshalyqty, keı jaǵdaıda osy tóńirekte qoǵamdyq pikirtalastar, problemalar ashyq, buqaralyq talqyǵa shyǵarylyp otyrady eken. Al damyǵan memleketterde, atap aıtqanda Japon elinde mektepke deıingi qamtý kórsetkishi - 97 paıyzdy, AQSh-ta 61 paıyzdy quraıdy. Qazaqstanda qoldanystaǵy zańnama boıynsha sábılerge mektepke deıingi tárbıe men oqýǵa, oǵan daıyndyqqa kepildik berilgenimen de, búgingi jaǵdaıdyń qanshalyqty ekendigi jurtqa belgili. Endigi Elbasy tapsyrmasy da osyndaı olqylyqtyń ornyn toltyrýǵa baǵyttalǵany aıqyn.

Sonymen birge, bilim salasy úshin mektepke deıingi uıymdar men bastaýysh bilim berý isin jańa sapalyq deńgeıge kóterý mindeti búgingi kúnniń kókeıkesti máselesi ekendigi sózsiz. Bilim salasynyń alǵashqy satysy, irgetasy bolyp sanalatyn mektepke deıingi uıymdar bolashaq urpaqtyń dúnıetanymyn damytýǵa, olardyń jeke tulǵa retinde qalyptasýyna septigin tıgizýi tıis. Al odan keıingi kezeńderde bilim berý satylary sabaqtasyp, júıeli qamtylǵany oryndy.

Toqtala ketetin taǵy bir jaıt, úzdiksiz bilim berýdiń balabaqshadan bastalyp, ýnıversıtet dıplomymen támamdalyp qalmaýyna qatysty bolyp otyr. Óıtkeni, búgingi zamannyń talaby - adamnyń ómir boıǵy bilim alýyn talap etedi. ıAǵnı, ómir boıǵy bilim alý - zamanǵa saı kásibı, bilikti bolýdy bildiredi. Máselen, buǵan deıin klassıkalyq bilim uǵymyna barynsha mán berilip keldi, kópshiligimiz osyǵan beıimdeldik, osy júıemen ómir súrip te kelemiz. Bul uǵym boıynsha adam jas kezinen bastap tolyǵyp, kóbinese kámeletten asqanǵa deıin bilim alady da, odan keıingi ómirinde sol alǵan bilimin is júzinde kórsetetin jaǵdaı qalyptasatyn edi. Al búgingi jyldam qarqynmen damyp, shapshań qubylyp, tez ózgerip otyrǵan dáýirde «byltyrǵy» amaldy paıdalanýdyń mańyzy qanshalyqty? Endeshe qazirgi zaman tujyrymy adamnyń ómir baqı oqyp-úırenýge tıistigin qajet etedi. ıAǵnı, adam zamandastarymen ózara básekede ǵumyr boıyna shákirttik kezeńnen ótip, bilim jarysyna túsedi. Bul da tótennen kelgen jańalyq emes, zamannyń alǵa tartyp otyrǵan úlgisi. Máselen, shvedtiń osyndaı úlgisine qarap otyrsańyz, sol eldiń ónerkásibinde júrgen azamat óziniń kásibı deńgeıinen qalyp qoımas úshin aldy 45 ret kásibı bilimin, biliktiligin jańartýǵa májbúr bolyp otyrypty. Demek, bul elde búgingi jumys qaıratyndaǵy adam ómir baqı shákirt bolyp ótedi degen sóz. Endeshe bilim berý tek mekteppen, ýnıversıtet dıplomymen shektelmeýi shart. Úıdegi tárbıeden bastap, balalar baqshasy, mektep jasyna deıingi, mektepten keıingi bilim beretin, kásibı bilim beretin júıelerdiń barlyǵyn qabattastyra alyp júretin jaǵdaıǵa jetkende ǵana memleket ulttyq reformany tabysty júrgizedi.

Jalpy, bundaı oqytý, kásibılikti arttyrý, maman daıarlaý isinde elimizde qajetti baǵdarlamalar barshylyq. Degenmen de, ondaı baǵdarlamalar sońǵy jyldary ǵana qarqyn alyp, kóbinese jumyssyzdyqtyń negizgi quraly retinde qalyptasyp qalǵan tárizdi. Endeshe ómir boıǵy oqytý úlgisine de belgili bir memlekettik qoldaýlar kerek.