Búginde eldiń saıası landshafyn Qazaqstan halqy Assambleıasynsyz elestetý múmkin emes - Jambyl oblysy polıak ulttyq-mádenı ortalyǵynyń tóraǵasy

BYL OBLYSY.  Qarashanyń 2-si. QazAqparat /Galına Skrıpnık/  - Assambleıanyń    bıylǵy  sessııasy     memleketimiz   úshin    ońaı   kezge  tus  kelip  otyrǵan  joq.   Jahandyq  ekonomıkalyq daǵdarys   búkil  tek  álemniń    qarjylyq  júıesine ǵana emes,    adamzattyń  etnosaralyq   jáne  dinaralyq   qatynastar sııaqty        óte   sezimtal problemalarǵa 

   da áser  etti, dedi   QazAqparat tilshisine  bergen   suhbatynda    Jambyl  oblysynyń    polıak   ulttyq-mádenı ortalyǵynyń  tóraǵasy Vladımır Kanevskıı.

Onyń aıtýynsha,   álemde   bolyp jatqan   oqıǵalar,   ishki saıasattyń basymdyqtarynyń  biri  retinde -  azamattyq   tynyshtyqty,   ulttyq birlikti,    etnosaralyq   jáne  konfessııaaralyq   kelisimdi  qamtamasyz  etýdi     tańdap   otyrǵan  Qazaqstannyń     tájirıbesiniń      qanshalyqty    ózekti ekenin  kórsetip  otyr.

 «Ótken  jyldar  boıy  biz   qoǵamdyq  túrlendirýdiń  negizgi    shartyna aınalǵan osy  paradıgmany   ustanyp  kelemiz. Jáne búginde      eldiń saıası landshafyn   Qazaqstan  halqy   Assambleıasynsyz  elestetý  múmkin  emes. 1992 jyly   Qazaqstan  halqynyń   Birinshi forýmynda Elbasy alǵash   ret   jarııa  etken   osy  qoǵamdyq ınstıtýtty  qurý  ıdeıasy  tabysty júzege asyp keledi.     Qazaqstannyń  halqy Assambleıasy Prezıdent  janyndaǵy  konsýltatıvtik-keńes  organynan  memlekettik  ulttyq saıasattyń     mańyzdy elementine,    etnosaralyq  kelisimniń   qazaqstandyq  modeliniń       mańyzdy  sıpatyna aınalyp otyr.

 «Ulttyq birlik -   bizdiń  strategııalyq   tańdaý» -  Qazaqstan halqy  Assambleıasynyń XV sessııasynyń  kún  tártibi osy  máselege arnaldy.

 Assambleıa músheleri men  sessııaǵa qatysýshylardyń aldynda sóz sóılegen  Elbasy, Assambleıanyń árqashan  saýatty jáne   naqty  jumys istep  kelgenin   atap  kórsetti.  Sondyqtan  da  ol   bizdiń elimizdiń      búgingi   senimdi    damýynyń    avtorlarynyń birine aınalyp otyr.   Búginde  Assambleıa   arnaıy Zańmen     anyqtalǵan   jańa quqyqtyq mártebeniń aıasynda  qyzmet  etýde,   Ol  uıymdastyrýshylyq  turǵydan   anaǵurlym kúsheıtilip otyr.

 Elbasy Nursultan  Nazarbaev Ulttyq   birlik  doktrınasyna qatysty  óz   oıymen  tanystyrdy. Assambleıanyń  buǵan deıingi XIV sessııasynda    Elbasy      qazaqstandyq halyq  birligi  doktrınasynyń  qajettiligin negizdegen  bolatyn.  Ol qujattyń jobasyn  búgin  sarapshylar  men      ǵylymı qoǵamdastyq  ókilderi  qyzý  talqylap jatyr.   Qujat    qazaq halqynyń tarıhyndaǵy tamyry tereń  «Meniń elim»  tarıhı-fılosofııalyq     uǵymnyń konteksinde Qazaqstan  halqyn biriktirýge  baǵyttalǵan.

 Doktrınanyń  negizgi   ıdeıalarynyń biri -   qazaqstandyq qoǵamnyń  damý  jáne  ózindik  teńestirýdiń    negizin    quraýshy    jalpy adamzattyq qundylyq retinde  qazaqstandyq patrıotızmdi    qurastyrý  bolyp tabylady. Meniń  oıymsha,    jer-jerlerde     irgeli  qundylyqtardy    jáne   ulysaralyq  qatynastardy nyǵaıtýda    etnosaralyq birlestikter  mańyzdy  rol atqaryp otyr.

Tipti,    halqy az   etnıkalyq toptardyń  ózi   bizdiń elimizde   óz etnıkalyq   birlestikterin   qurýǵa,     ana tilderin,  óz halyqtarynyń salt-dástúrlerin  saqtaý  múmkindikterine ıe.   Mysaly,   Jambyl oblysynda   birneshe  ondaǵan  ǵana ókili  turatyn  polıak  dıasporasy  sııaqty.  

 Men,  Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń   kóregen  saıasatynyń,  onyń    eń kúrdeli  degen   problemalardy  aldyn ala kórip,  bilip,   eń bastysy  sol túıindi  máselelerdi  sheshe  bilý     qabiletiniń arqasynda elimizdiń   saıası jáne ekonomıkalyq daǵdarystardan  shyǵatyndyǵyna  senemin», - dep túıindedi  óz sózin V. Kanevskıı.