Búgin - uly Abaıdyń týǵanyna 170 jyl
Qazirgi Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Abaı aýdanynda týǵan. Ol aýyldaǵy Ǵabıthan moldadan saýat ashyp, 10 jasynda Semeı qalasyndaǵy Ahmet Rıza medresine oqýǵa barǵan. Munda arab, parsy tilderin úırenip, din sabaqtaryn oqýmen qatar Nızamı, Naýaı, Saǵdı, Hafız, Fızýlı, t.b. shyǵys klassıkteriniń shyǵarmalarymen tanysady. Medreseniń úshinshi jylynda Semeıdegi «Prıhodskaıa shkolaǵa» túsip, 3 aı oqıdy.
Sol kezden bastap A.S.Pýshkın, M.ıÝ.Lermontov, L.N.Tolstoı, I.A.Krylov, F.M.Dostoevskıı, M.E.Saltykov-Şedrın shyǵarmalaryn oqyp, Gete, Dj. Baıron muralaryna den qoıady. 13 jasynda áke yqpalymen oqýdan qol úzip, ákimshilik bılikke aralasady. Otarshyl Reseıdiń qol astyndaǵy halqynyń aýyr taǵdyryn kórip ósedi. 1875 jyly Qońyrkókshe elinde ótken saılaýda jeńiske jetip, 1878 jylǵa deıin bolys boldy. Qazaq halqynyń dástúrli el bıleý joralǵylaryn, ádep-ǵuryp zańdaryn jetik biletin Abaı el ishindegi ár alýan ákimshilik-quqyqtyq reformalarǵa belsene aralasady. Egde tartqan shaǵynda ákimqara bılikten, atqaminerlikten irgesin aýlaq salyp, shyǵarmashylyqpen ǵana shuǵyldanǵan.
Onyń kóptegen shyǵarmalarynda Adam, Bolmys jáne Ǵalam taqyryby, sondaı-aq, absolıýttik aqıqat syry turaqty oryn alady. Ol tereń ǵıbratty oı-tolǵamdarǵa toly óleńdermen qatar jastyq aýan, ǵashyqtyq sezimdi, tabıǵat kórinisterin, adamnyń jan dúnıesin kórkem til, beıneli teńeý, psıhologııalyq shendestirý arqyly sheberlikpen, tógilte jyrlaǵan aqyn. Ol dástúrli qazaq poezııasyna qurylymdyq, stıldik jáne kórkemdik turǵydan sonylyq alyp keldi. Ásirese, onyń ǵaqlııalary - «Qara sózderindegi» kórkemdik sheberlik pen ǵylymı paıymdardy astastyrǵan fılosofııalyq oı-tolǵamdary jalpy adamzattyq gýmanıstik-áleýmettik murattarǵa ulasyp jatady. Abaı - qazaqtyń mýzykalyq ónerine de mol mura qaldyrǵan tulǵa. «Jelsiz túnde jaryq aı», «Aıttym sálem, qalamqas», «Kózimniń qarasy», «Segiz aıaq», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp», t.b. ánderi arqyly ulttyq áýen-sazǵa jańa túr, tyń yrǵaq, ózgeshe ólshem qosty.
Abaıdyń mazmuny tereń, kórkemdigi joǵary óleńderi men poemalary («Masǵut», «Eskendir», «Ázim»), qara sózderi men aýdarmalary san ret jaryq kórip, qazaq eline tarady, kóptegen shetel tilderine aýdaryldy.
Elimizde uly aqynǵa jasalǵan qurmet erekshe. Abaı atynda qala, aýdan, Semeı, Qarqaraly qalalarynda, Jıdebaıda ádebı-memorıaldyq murajaılar bar. Astanada, Almatyda jáne taǵy basqa da qalalarda teatrlarǵa, kóshelerge aqyn aty berilip, eskertkishter ornatylǵan. Abaı atyndaǵy shyń, asý bar. Sonymen qatar Abaı qory jumys isteıdi. Fılmder, kórkem shyǵarmalar, zertteýler jazylǵan. Qazaqtyń klassık jazýshysy M.Áýezovtyń bas kitaby - «Abaı joly» uly aqynǵa arnalǵan. Bul epopeıa dúnıejúzi halyqtarynyń 116 tiline aýdarylǵan.
Hákim Abaıdyń týǵanyna 170 jyl tolýyna arnalǵan sharalar respýblıkamyzdyń barlyq óńirlerinde ótip jatyr.