Búgin túnde Quran Kárimniń aıattary túse bastaǵan - Qadir túni
Ótken tamyz aıynyń 1-i kúni kirgen Ramazan aıy aıaqtalýǵa jaqyn. Qasıetti aıdyń aıaqtalýyna az qalǵandyǵyn Qadyr túni bildiredi. Bul túnniń naqty ýaqyty anyq belgili emes. Biraq Paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) hadıs sháripteri Qadir túni Ramazan aıynyń sońǵy on kúniniń birine jáne taq túnderine sáıkes keletindigin nusqaǵan. Ǵalymdardyń kózqarastary boıynsha, bul tún Ramazan aıynyń taq túnderine, ásirese, 27-shi túnine sáıkes keledi (Buharı, Qadir, 3; Múslım, Sııam, 216). Olardyń aıtýynsha, Qadyr túniniń naqty datasynyń belgisiz bolýynyń danalyǵy, musylmandar Ramazan aıynyń tek sol túnimen ǵana shektelmeı, on kúndi túgeldeı qulshylyqpen ótkizsin degen de bolýy múmkin. Sebebi, Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) ózi sońǵy on túnniń bárinde de qulshylyqpen ótkergen edi. Bul týraly Aısha anamyz: Ramazannyń sońǵy on kúni kelgende, Alla elshisi (s.ǵ.s) túnderin namazben ótkizgen, otbasy múshelerin oıatqan jáne qulshylyqtarynda erekshe ynta tanytqan», - degen (ál-Býharı 2024, Mýslım 1174).
Bul tún tek Ramazan aıynda ǵana bolady jáne saýaby jaǵynan bul túnge sáıkes keletin tún joq. Qyryq jasqa kelgen Paıǵambarymyz Hıra úńirinde jalǵyz otyrǵanda oǵan Jábreıil aleıhıssalam Qurannyń alǵashqy aıattaryn túsirgen. Sonda Jábireıil Paıǵambardy qatty qysyp: «Oqy!», - dep buıyrady. Biraq saýaty bolmaǵan Paıǵambar oǵan: «Men oqı almaımyn!», - dep til qatady. Biraq alǵan betinen qaıtpaǵan Jábireıil ony: «Oqy!», - dep úsh ret qysqannan keıin, Alla elshisi (s.ǵ.s.) aıattardy oqı jóneledi. Quran Kárim - musylmandar ómirine basshylyq etetin, paıda men zııannyń, jaqsy men jamannyń, týra jol men adasýdyń ara jigin ajyratyp beretin baǵa jetpes qundy kitap. Olaı bolsa, múmınder úshin bul kitap túsken túnniń qadiri asa joǵary ekendigi sózsiz.
Qadyr túniniń ulyqtyǵy men artyqshylyǵy jaıynda Alla Taǵala bylaı dedi: «Rasynda, Biz ony (Qurandy) Qadyr túni túsirdik. Al saǵan Qadyr túniniń ne ekenin ne bildiredi? Qadyr túni myń aıdan da artyq. Ol kezde Rabbylarynyń qalaýymen, Onyń árbir ámiri úshin, perishteler men Ruh (Jábreıil) túsedi. Ol (tún) - tań atqansha sálem!» (Qadyr súresi 1-5 aıattar). Jáne de bylaı dedi: «Anyq Kitappen ant etemin! Biz ony berekeli túni túsirdik, ári Biz eskertemiz. Bul túni, Bizdiń ámirimizben barlyq dana ister sheshiledi» (Dýhan súresi, 2-5 aıattar). ıAǵnı, Jaratýshy Iemiz bul túnde jasalǵan qulshylyqty myń aıda jasalǵan ǵıbadattan artyq dep qabyldaıdy. Al myń aı degenimiz seksen úsh jyldyq merzimdi qamtıdy.
Túnniń «Qadir túni» dep atalýyn ǵalymdar bul túnde Alla Taǵala adamdardyń kelesi jylǵy taǵdyryn, ıaǵnı ómiri men ólimin, ryzyq-nesibesin, baqytty nemese baqytsyz bolýyn t.b. jazatyndyǵymen baılanystyrady. «Qadir» jáne «taǵdyr» sózderiniń túbirlestiginen de osyny ańǵarýǵa bolady. Ánás ıbn Málık bylaı aıtqan: «Ramazan kelgende, Allanyń elshisi (s.ǵ.s.): «Rasynda, senderge bul aı keldi! Onda, myń aıdan da artyq bir tún bar. Sonda kim ol túnnen maqrum qalsa, onyń barlyq ıgiliginen maqrum qalady. Al onyń ıgiliginen tek naǵyz ǵana maqrum adam aıyrylyp qalady!», - dedi» (Ibn Mdjah 1/289. Senimdiligin hafız ál-Mýnzırı jáne sheıh ál-Álbánı rastaǵan. "ás-Sılsılá ás-sahıha" 1307).
Qadir túninde Jábreıil men búkil perishteler jer betine túsedi. Allanyń elshisi (s.ǵ.s): «Shyn máninde, Qadyr túni jer betinde, perishteler usaq tastardan da kóp bolady», - degen. Sondyqtan, keıbir musylmandardyń Qadyr túninde Qydyr atany kútemiz deýdiń eshqandaı dinı negizi joq. Bul ańyz. Bul túndi bireýdi kútip emes, aıatta buıyrylǵan ǵıbadattardy jasap, saýap úmitimen ótkizgen durys. Al túnniń barlyq ýaqytyn qulshylyqpen ótkize almaıtyn kisiler, túnniń bir bóligin bolsa da izgi amaldarmen ótkizse bolady.
Qadyr keshiniń ýaqyty kún batqannan sáresige deıin jalǵasady. Bul túnniń ǵıbadattaryn musylmandar meshitterde de, óz úılerinde de atqara alady. Keıbir musylmandar Qadir túninde túni boıy dastarhan jaıyp qoıyp, qoldaryn qýsyryp otyrýmen shekteledi. Ne bolmasa, teledıdar qarap, áńgime aıtýmen ótkizedi. Túni boıy kóz ilmeı shyqsaq jetkilikti dep esepteıdi. Bul da - qate. Imamdardyń aıtýynsha, Qadir túnin ótkizýde túni boıy dastarhan jaıyp qoıý shart emes.
«Nur Astana» Ortalyq meshitiniń naıb-ımamy Tólebı Ospannyń aıtýynsha, Qasıetti túndi Alla Tahalaǵa qulshylyq jasaý, namazdardy oqý, Quran oqý, úırený, úıretý, ýaǵyz aıtý jáne tyńdaý, sharıǵat úırený, tásbih tartý, dinı kitaptar oqý, dinı fılmder kórý, meshitke kelgende dúnıe sózin sóılemeý amaldaryn oryndaý arqyly zııarat etip ótkizý kerek.
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, bas múftı Ábsattar qajy Derbisáli búgin, Qadir túniniń ǵıbadattaryn jamaǵatpen birge atqarý úshin «Nur Astana» ortalyq meshitinde bolady dep kútilýde. Meshitte túnimen aıtylatyn ýaǵyzdardyń alǵashqylaryn astanalyqtar men qala qonaqtary bas múftıdiń aýzynan estıtin bolady. Mindetti amaldardan bólek, halyqtyń saýatyn ashý maqsatynda dinı taqyrypqa suraq-jaýap ótkiziledi, elimizdiń zııaly qaýym ókilderi ıslam dini týraly áńgimelep, pikirlerin aıtady. Al tańerteń, meshit qyzmetkerleri 5 myń adamǵa arnap sáresin beredi.
T.Ospannyń aıtýynsha, Qadyr túninde Astanadaǵy «Nur Astana» ortalyq meshitinde jáne Aqtóbe men Almaty qalalarynyń meshitterinde atqarylatyn ǵıbadattar «Qazaqstan» Ulttyq telearnasynan túnimen kórsetiletidi.
Aıta keteıik, Qadyr túninen eki kún ótkennen keıin, ıaǵnı 29 tamyz kúni Alla Taǵala razylyǵy úshin jıyrma toǵyz kún oraza ustaǵan musylman balasy aýzyn ashady. Ramazan aıy aıaqtalǵannan keıin,úsh kún Oraza aıt merekesi atap ótiledi.Bıyl Oraza aıty 30, 31 tamyz jáne 1 qyrkúıek kúnderine sáıkes kelip otyr. Aıt namazy Astana meshitterinde tańerteńgi saǵat 7.00-de oqylady.
Múbárak aıy ishindegi bereketti, saýaby mol túndi árbir musylman qulshylyqpen ótkizetinine senimdimiz!