Býdapeshtte Abaı Qunanbaevtyń murasy ulyqtaldy
Atalmysh rásimge Aqtóbe oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaev, Mádenıet jáne sport mınıtrliginiń jaýapty hatshysy Qýatjan Ýálıev, Qazaqstan Respýblıkasynyń Majarstan Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Nurbah Rústemov, sondaı-aq, halyqaralyq túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, Qyrǵyzstan men Bashqurtstan delegatsııasynyń ókilderi qatysty.
Majarstandaǵy Abaı eskertkishi Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń tapsyrmasymen 2014 jyldyń maýsym aıynda Býdapeshttiń bedeldi aýdandarynyń birinde ornatylǵan.
Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráliniń aıtýynsha, Uly Abaıdyń eskertkishi - kúlli túrki álemine ortaq. Óıtkeni Abaı - túrki gýmanıtarlyq oıynyń murasy. Búginde onyń eńbekterin Eýropa oqı bastady, demek keleshekte qazaq aǵartýshysynyń shyǵarmalarynyń arqasynda álem basqa da túrik halyqtarynyń ádebıetin - «Manas» eposyn, Ahmet-Zákı Valıdıdiń jáne basqa da kóptegen avtorlardyń týyndylarymen tanysady.
Majarstandaǵy QR Tótenshe jáne Ókiletti elshisi Nurbah Rústemov kelgen qonaqtarǵa eskertkishtiń ornatylý tarıhyn áńgimelep berdi. 2014 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Majarstanǵa tanymal jerlesteriniń músinin jiberý mıssııasyn óz moınyna alǵan. Músin qoladan jasaldy. Bıiktigi - 1077 mm, eni - 900 mm, tereńdigi 590 mm-di qurady.
Abaı eskertkishine gúl qoıý rásimi aıaqtalǵannan keıin «Turan» túrki halyqtarynyń halyqaralyq quryltaıyna qatysýshylardy Majarstan Respýblıkasynyń parlamenti qabyldady. Onda Majarstannyń halyqtyq jıynynyń vıtse-spıkeri Shandor Lejak sóz sóılep, halyqtardy biriktirip, mádenı-gýmanıtarlyq baılanys ornatýǵa múmkindik beretin atalmysh sharanyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
Odan bólek, «Turan» túrki halyqtarynyń halyqaralyq quryltaıyn uıymdastyrýshylar - antropolog Andrash Bıro, Qýatjan Ýálıev, Darhan Qydyráli jáne basqa da resmı tulǵalar sóz alyp, qonaqtarǵa qoshemet kórsetti.
Kezdesý sońynda Majarstan halyqtyq jıynynyń vıtse-spıkeri Shandor Lejak Túrki akademııasynyń altyn medalimen marapattaldy.