Budan bylaı Qytaı shekarasynda júk kólikteri 72 saǵattan artyq aıaldamaıdy - Bas prokýratýra

ASTANA. QazAqparat - Júk tasymaldaýshylar QHR-men shekaradaǵy «Nur Joly» keden beketinde elektrondyq kezekti uzaq kútýge, sondaı-aq olar basqa da máselelerge narazylyqtaryn bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat Bas prokýratýraǵa silteme jasap.

Ahýaldy sheshý maqsatynda Bas kólik prokýratýrasy vedomstvoaralyq jumys tobyn qurdy, onyń quramyna QR Qarjy mınıstrligi Memlekettik kirister komıtetiniń, UQK Shekara qyzmetiniń, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń, Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl qyzmetiniń jáne «Atameken» UKP-nyń ókilderi kirdi.

24-31 naýryz aralyǵynda vedomstvoaralyq jumys toby «Nur Joly» ótkizý pýnktine baryp, júk tasymaldaýshylarmen, memlekettik jáne ýákiletti organdardyń ókilderimen kezdesýler ótkizdi.

Problemalyq máselelerdiń týyndaý sebepteri anyqtalyp, adal júk tasymaldaýshylardyń quqyqtaryn qorǵaýǵa jáne elektrondyq kezek protsesiniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan birlesken sharalar qabyldandy.

Anyqtalǵandaı, shekara mańyndaǵy dúrbeleń «E-border» baǵdarlamasy jumys algorıtminiń jetiksizdiginen oryn alǵan. Baǵdarlama jeńil jáne aýyl sharýashylyǵy avtokólikteriniń, sondaı-aq júkterdi tasymaldaý úshin QHR-na shyǵýǵa ıeleriniń maqsaty bolmaǵan avtobýstardyń tirkeý derekterin paıdalaný arqyly kezek oryndaryn «brondaýǵa» múmkindik berdi.

Mólsherlemesi 40 myń AQSh dollaryna deıin jetken júk tasymaldaý boıynsha «kóleńkeli qyzmet kórsetý naryǵynyń» belsendiligimen bul jaǵdaı kúrdelene tústi.

Jumys tobynyń usynysymen kezekten 2000-ǵa jýyq avtokólik alynyp tastaldy, onyń ishinde jeńil, sondaı-aq buryn esepten alynǵan ne esepte turmaǵandary bar. «E-border» boıynsha tizimdi paıdalanýdy 16 sáýirden toqtatý týraly sheshim qabyldandy.

«CarGoRuqsat» jańa elektrondyq kezek júıesinde bul olqylyqtar ishki ister organdarynyń derekqorlarymen ıntegratsııalaý arqyly eskerildi. Bul kezektilikpen baılanysty alypsatarlyq jasaý múmkindigin joıady.

Sondaı-aq, ótkizý pýnktiniń aýmaǵynda qaldyryp ketken 80-ge jýyq aýyr júk kólikteri boldy, olardyń júrgizýshileri tasymaldaý qyzmetteriniń qunyn jasandy túrde qymbattatý úshin qasaqana uzaq ýaqyt boıy QHR-ǵa shyǵýdy keshiktirgen.

Mundaı faktilerdi boldyrmaý maqsatynda, Tehnologııalyq shemaǵa túzetýler jobasy daıyndaldy, oǵan sáıkes júk tasymaldaýshylar budan bylaı ótkizý pýnktiniń aýmaǵynda 72 saǵattan artyq bolmaýy tıis.

Sonymen qatar, QHR-ǵa vıza alýdyń qıyndyǵyna qatysty shaǵymdar boldy. Júrgizýshilerdiń kópshiliginde vıza joq jáne tıisti vızasy bar basqa júrgizýshilermen belgilengen qarajatqa kelisýge májbúr bolýda.

Bas kólik prokýratýrasy Syrtqy ister mınıstrligine vıza alý tártibi men sharttaryn keńinen jarııalaýdy, sondaı-aq qajet bolǵan jaǵdaıda osy másele boıynsha júk tasymaldaýshylarmen kóshpeli kezdesýler ótkizýdi usyndy.

Odan bólek, júkterdi tasymaldaýǵa halyqaralyq ruqsat alýda qıyndyqtar bolǵan. Bas kólik prokýratýrasynyń bastamasymen ruqsatty tikeleı ótkizý pýnktinde berýdi, sondaı-aq júk tasymaldaýshylar úshin artyq talaptardy alyp tastaýdy kózdeıtin IIDM men MKK birlesken buıryqqa qol qoıdy.

Atalǵan ótkizý pýnktindegi ahýaldy monıtorıngileý jalǵasýda.