Brýtsellezden keler qaýip-qater qandaı
Juqpaly derttiń taralý joldary qandaı?
Batys Qazaqstan ınnovatsııalyq-tehnologııalyq ýnıversıteti veterınarııa jáne bıotehnologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory, veterınarııa ǵylymdarynyń doktory, professor Ǵaısa Ábsatırovtyń málim etkenindeı, brýtsellez — Qazaqstanda mal sharýashylyǵyndaǵy ózekti máseleniń biri. Jáne ol el turǵyndarynyń densaýlyǵyna qater tóndiredi.
Ǵaısa Ǵarapulynyń sózine qaraǵanda, Úkimet tarapynan alynǵan sharalarǵa qaramastan, epızootııalyq jaǵdaı jáne brýtsellezdi joıý máselesi sońǵy ondaǵan jyldar boıy kúrdeli kúıinde qalyp otyr.
Bul — Aýyl sharýashylyǵy jáne Densaýlyq saqtaý mınıstrlikteri úshin bas aýyrtatyn másele. Óıtkeni elimiz aýyl sharýashylyǵy maldary men turǵyndardyń brýtsellezben syrqattanýy jaǵynan TMD kóleminde Qyrǵyzstannan keıin ekinshi orynda.
— Álemde Danııa, Islandııa, Germanııa, Shveıtsarııa sııaqty Eýropa memleketteri, sondaı-aq Kanada, Japonııa, Aýstralııa, Jańa Zelandııa brýtsellezden arylǵan elder sanalady. Al Taıaý jáne Orta Shyǵysta, Jerorta teńizi aımaǵynda, Soltústik Afrıka, Qytaı, Úndistan, Perý, Meksıkada aýrý joǵary deńgeıde qalyp otyr. Ǵalymdar men dárigerlerdiń brýtsellez máselesine alańdaýshylyǵy báseńdegen joq, óıtkeni atalmysh juqpadan saýyqtyrý jáne onyń aldyn alý sheshilmeı keledi, — deıdi professor.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstanda jyl saıyn 30 myńnan astam iri qara mal brýtsellezge shyǵyp, lajsyzdan soıylady. 500-den astam adam aýrý juqtyryp, ony tıimdi emdeý tásili bolmaǵandyqtan, munyń arty múgedektikke soqtyrady.
Frantsııalyq bakterıolog, Nobel syılyǵynyń laýreaty Sharl Nıkoldiń 1928 jyly «Brýtsellez — adamǵa baqytsyzdyq, dárigerlerge abyroısyzdyq ákeletin syrqat» degeni áli mańyzyn joıǵan joq. Qazirgi tańda Qazaqstannyń barlyq derlik óńirinde adamdardyń brýtsellezben aýrýy tirkeledi.
— Dert aýrý maldan jáne onyń ónimderin tutynýdan juǵady. Ásirese, aýrý juqtyrý qaýpi qysqy-kóktemgi kezeńde kúsheıedi. Mal tastaǵan túsikti jáne onyń shýyn ıtter men jabaıy qustar jep, ınfektsııany taratady. Bylaısha aıtqanda, adamǵa brýtsellez maldan da, ıtten de juǵady, — deıdi Ǵ.Ábsatırov.
Ǵalym mal ıeleri men veterınar mamandar arasynda túsinistiktiń joqtyǵyna nazar aýdarady.
Munyń sebebi — turǵyndar veterınarlar et josparyn oryndaý úshin maldy ádeıi brýtsellezge shyǵardy dep esepteıdi. Biraq bul múmkin emes.
Óıtkeni qan qatań túrde aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn birdeılendirý nómirine sáıkes alynady, ıaǵnı mal ıeleriniń aty-jóni kórsetilmeıdi.Derttiń taralýyna kóp jaǵdaıda mal ıeleri kináli.
Birinshiden, «Veterınarııa týral» zań talaptaryna sáıkes óz mindetterin oryndamaıdy. Dálirek aıtqanda, jańadan satyp alynǵan mal, týǵan tól, olardyń satylǵany men soıylǵany, birnesheýiniń kenetten ólgeni jóninde habarlamaıdy.
Ekinshiden, óz maldaryn aýyldyq okrýgtiń veterınarlyq qyzmetinde der kezinde esepke qoımaıdy. Esepte joq mal kóp, sondyqtan bul aýrýdy ýaqytyly anyqtaýdy qıyndatady.
Úshinshiden, mal ıeleri brýtsellezdiń alǵashqy belgileri — túsikti, shýdyń kesheýildeýin jasyrady. Zerthanaǵa tapsyrýdyń ornyna dalaǵa tastaıdy, odan ári ıtter taratady. Aýrý maldy da ózderinde qaldyrýǵa tyrysady.
— Brýtsellezben kúresýge bolady. Biraq bizde atalmysh dertpen kúres jáne onyń aldyn alý boıynsha strategııa joq. QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń 2015 jylǵy 29 maýsymdaǵy № 587 jáne 2019 jylǵy 23 mamyrdaǵy buıryǵymen bekitilgen brýtsellezben kúres jáne onyń aldyn alý qaǵıdalary qazirgi tańda túbegeıli túrde qaıta qaraýdy qajet etedi. Ǵylymı qyzmetkerler men veterınarııa mamandarynyń kóptegen usynystary ókiletti organdar tarapynan ázirge eskerýsiz qalyp otyr, — dedi Ǵaısa Ábsatırov.
Aýrý mal úshin ótemaqy qalaı tólenedi?
BQO sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamentiniń basshysy mindetin atqarýshy Nurlybek Mustaev bergen málimetke qaraǵanda, bıyl oblys boıynsha brýtsellezge 812 120 bas iri qara men 1 mln 365,7 myń usaq mal, 1 049 túıe, 376 shoshqa, 1 420 bas etqorektilerdi zertteý josparlanǵan bolatyn.
Jyldyq josparǵa saı brýtsellezge 812 myń bas iri qara (100 paıyz) dıagnostıkalyq zertteýden ótkizilip, sonyń 5 724-i oń nátıje kórsetti, oblys boıynsha zaqymdanýy — 0,7 paıyz.Usaq mal da túgel zerttelip, sonyń 1 615 basy (0,1 paıyz) aýrý bolyp shyqty.
Basqarma derekteri boıynsha 2024 jyly epızootııaǵa qarsy veterınarııalyq is-sharalar da atqaryldy.
Atap aıtqanda, 15 asa qaýipti aýrý (qutyrý, aýsyl, pasterellez, sibir jarasy, túıe obasy, qarasan, nodýlıarly dermatıt, qus tumaýy, ehınokokkoz, týberkýlez, ınfektsııalyq rınotraheıt, bradzot, jylqy mańqasy, usaq maldaǵy kúl, leptospıroz) boıynsha vaktsınatsııalaý kólemi 10,1 mln basty qamtyp, olar egildi.
Veterınarııalyq-sanıtarııalyq qaǵıdalardyń talaby boıynsha brýtsellezge oń áser bergen qoı men eshkini sanıtarııalyq soıýdan alynǵan et pisirilgen shujyqtarǵa nemese konservilerge qaıta óńdeledi. Mal ıesine jergilikti bıýdjet esebinen et óniminiń ár kılogramyna ortasha aılyq naryqtyq qunynyń 30 paıyzy mólsherinde ótemaqy tólenedi.
Brýtsellezge oń áser bergen iri qara mal men shoshqanyń, túıeniń, jylqynyń eti ushasy men aǵzalarynda patologııalyq ózgerister bolmaǵan kezde et 12 saǵat muzdatqyshta turǵannan keıin shekteýsiz shyǵaryla beredi, mal ıesine ótemaqy tólenbeıdi.
Al usha men múshelerinde patologoanatomııalyq ózgerister anyqtalǵan jaǵdaıda, et shujyq jáne konservi ónimderine jiberiledi jáne ótemaqy tólenýge jatady.
— Brýtsellezge shaldyqqan 764 bas qoı-eshki maldarynyń et ónimderi úshin 10 mln 263,8 myń teńge ótemaqy tólendi. Qazirgi tańda Batys Qazaqstan oblysy boıynsha qalalyq jáne aýdandyq veterınarııalyq stantsııalar men aýyldyq okrýgterdegi veterınarııalyq pýnktterde 620 mal dáriger mamandary jumys isteıdi. 26 jumys orny bos tur, — dep habarlady BQO veterınarııa basqarmasy.
Brýtsellez bedeýlikke soqtyra ma? BQO sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamentinen túsken málimetke qaraǵanda, bıylǵy 11 aıda oblys boıynsha 31 adam brýtsellezben aýyrǵan, bul ótken jylǵydan 9 derekke kem.
Sonyń ishinde ekeýi — 14 jasqa deıingiler. Ótken jyldyń osy kezeńinde balalardyń syrqattanǵany tirkelmegen edi.
Olardyń barlyǵy da iri jáne usaq maldan juqtyrǵan.BQO densaýlyq saqtaý basqarmasynyń bas shtattan tys ınfektsıonısi Dergúl Aǵadilovanyń naqtylaýynsha, brýtsellezden emdeý múmkindigi bar.
Ol úshin ýaqytynda emdelip, terapııa durys júrgizilýi kerek. Degenmen aýrýdyń saldary men asqynýy onyń túrine, uzaqtyǵyna jáne zaqymdalǵan dene múshelerine baılanysty bolady.
Brýtsellezden emdeý joldary:
— Antıbıotıkoterapııa: aýrý qozdyrǵyshyn joıýǵa baǵyttalǵan em
— Qabynýǵa qarsy terapııa: aýyrsynýdy jáne qabynýdy azaıtý úshin
— Reabılıtatsııa: adamnyń densaýlyǵyn qalpyna keltirýge arnalǵan fızıoterapııa jáne jattyǵýlar
— Sanatorıı-kýrorttyq emdeý: ımmýnıtetti nyǵaıtý jáne jalpy densaýlyqty jaqsartý úshin.
Infektsıonıst-dárigerdiń túsindirýinshe, sátti emdelgenine qaramastan, keıbir patsıentterde sozylmaly ózgerister baıqalýy múmkin.
Eń jıi kezdesetin saldar:
1. Sozylmaly brýtsellez: Aýrý sozylmaly túrge ótip, únemi qaıtalanýy múmkin.
2. Býyndardyń zaqymdalýy:
Artrıt, artralgııa, býyndardyń ankılozy.
Aýyr jaǵdaılarda býyndardyń deformatsııasy.
3. Júıke júıesiniń zaqymdalýy:
Nevrıtter, radıkýlıt.
Sozylmaly sharshaǵyshtyq, depressııa, uıqynyń buzylýy.
4. Іshki organdardyń zaqymdalýy:
Baýyr: gepatıt, fıbroz.
Júrek: endokardıt.
Kókbaýyr: splenomegalııa.
5. Bedeýlik: Erler men áıelderde bedeýlikke baılanysty máseleler týyndaýy múmkin (ásirese, aýrý aýyr ótken jaǵdaıda).
Brýtsellezdiń aldyn alý úshin janýarlardy vaktsınatsııadan ótkizý, sútti pasterleý jáne etti termııalyq óńdeý mańyzdy.
Jeke gıgıenany saqtap, ásirese, ınfektsııalanǵan janýarlarmen baılanysta qolǵap, maska sııaqty qorǵanys quraldaryn paıdalaný kerek.
— Brýtsellez derti jastardy bedeýlikke soqtyrýy múmkin, biraq bul aýyr jaǵdaılarda jáne emdelmegen ınfektsııa uzaqqa sozylǵan kezde ushyrasady. Er adamdarda orhıt (atalyq bezdiń qabynýy) jáne epıdıdımıt (shap kanalynyń qabynýy) sııaqty asqynýlar baıqalýy múmkin. Bul atalyq bezdiń qyzmetin buzyp, spermatozoıd óndirisin tómendetýi yqtımal. Áıelderder brýtsellez jatyr men analyq bezge áser etip, júktilikke daıyndyq protsesin qıyndata alady. Keıde jatyr ishilik ınfektsııaǵa nemese túsik tastaýǵa sebep bolýy múmkin. Jastardaǵy bedeýliktiń aldyn alý úshin aýrýdy erte anyqtap, antıbıotıktermen tolyq emdeý qajet. Qaıtalama ınfektsııanyń aldyn alyp, ımmýnıtetti kúsheıtý jáne jalpy densaýlyqty saqtaý mańyzdy. Brýtsellez ýaqytyly jáne durys emdelse, bedeýlik qaýpi aıtarlyqtaı tómendeıdi, — dedi Dergúl Aǵadilova.
Mine, brýtsellezge baılanysty mamandardyń pikirleri men tıisti mekemelerdiń derekterin keltirdik. Budan mal men ıtten qatar juǵatyn derttiń adam densaýlyǵyna da qaýip-qater tóndiretinin anyq túsinýge bolady.
Atalmysh dertten tolyq arylý úshin elimizde josparly jumystardy talapqa saı júrgizýdiń mańyzy zor ekendigi túsinikti bolsa kerek.