Birinshi AES qurylysy úshin Qazaqstan 10-12 mıllıard dollar jumsaıdy
Qujatqa sáıkes, Qazaqstanda energetıka salasynda birqatar problema bar. Atap aıtsaq, elektr jáne jylý energııasyn óndirýdiń jalpy kóleminde balamaly jáne jańartylatyn energııa kózderiniń úlesiniń tómendigi, balamaly energetıkany damytý úshin qolaıly jaǵdaılardyń joqtyǵy, sondaı-aq balamaly energııa kózderin paıdalaný qyzmetin damytýdy memlekettik deńgeıde zańnamalyq retteýdiń joqtyǵy.
Osyǵan baılanysty sıpattalǵan máselelerdiń kelesi sheshimderi usynylady:
- Bıznes-qoǵamdastyqty balamaly energııa kózderin paıdalanýǵa yntalandyrý. 2029 jylǵa qaraı jańartylatyn energııa kózderinen alynatyn elektr energııasynyń úlesi jalpy óndiristiń 12,5 paıyzyn quraıtyny atap ótildi.
- Balamaly energııa kózderiniń barlyq túrleri boıynsha jańartylatyn energııa kózderi týraly zańda kózdelgen preferentsııalardy 2026 jylǵa deıin keńeıtý.
- Zańnamalyq deńgeıde kómirtegisiz balamaly energııa kózi retinde atom energııasyn anyqtaý.
- Qazaqstanda 2040 jylǵa qaraı 5 trıllıon teńgege deıin ınvestıtsııa tartýǵa ákeletin sýtegin óndirýge jaǵdaı jasaý.
Qazaqstan bul máseleni zańnamalyq turǵydan retteýge yntaly. Jalpyhalyqtyq referendýmda atom elektr stansasyn salý máselesi maquldanǵan jaǵdaıda bul nysanǵa 10-12 mıllıard dollar ınvestıtsııa salynady dep kútilýde.
Qujat 27 shildege deıin qoǵamdyq talqylaýǵa usynylǵan.