Bir tildi meńgergen adam ekinshi tildi de tez úırenedi: Aqtaýlyq ustaz ózge tildi meńgerýdiń syryn aıtty

<p>AQTAÝ. KAZINFORM — Aqtaý qalasynyń turǵyny Gúlbaný Qýanyshova — bes tildi jetik meńgergen polıglot ustaz. Ózi aǵylshyn tili páninen sabaq beredi. Oǵan qosa qazaq, orys, qytaı jáne túrik tilderinde erkin sóıleıdi. Bilim salasynda 9 jyldyq eńbek ótili bar maman № 15 mektep-gımnazııada jumys isteıdi.</p>

«Ózge tildiń bárin bil, óz tilińdi qurmette» degen sózdiń jany bar. Til — pikir almasatyn, oı bólisetin qural. Bala kezden birneshe tildi bilsem, shetelge saıahattasam degen armanym boldy. Osy armanym meni birneshe tildi úırenýge jeteledi», — deıdi Gúlbaný Qýanyshova.

Gúlbaný Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik ýnıversıtetinde bilim alǵan. Bakalavrda oqyp júrgende, arnaıy baǵdarlamamen Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Shyńjań qarjy-ekonomıkalyq ýnıversıtetinde 2 jyl qytaı tilin oqydy. Oqýdy aıaqtaǵan soń, aǵylshyn-qytaı tili mamany atandy.

«Eki jyl Aqtóbede, eki jyl Qytaıda bilim alǵan soń, ýnıversıtette halyqaralyq ortalyqta jumys istedim. Sheteldik ǵalymdarmen, professorlarmen pikir almasyp, birigip jumys istedik. Osylaısha, aǵylshyn, qytaı tilinde erkin sóılep, oıymdy tııanaqty jetkizip úırendim. Keıin halyqaralyq ortalyqta baýyrlas Túrkııa memleketimen iskerlik qarym-qatynas ornattyq. Jumys babyna oraı túrik tilin de úırenýim kerek boldy. Den qoıyp, túrik tilin de oqydym. Keıin taǵylymdamalarǵa baryp, tájirıbe almasyp, erkin sóılep kettim», — deıdi polıglot muǵalim.

Gúlbaný tildi jetik úırený úshin nıet pen qyzyǵýshylyq kerek deıdi.

«Tildi úırený úshin úlken nıet pen shynaıy qyzyǵýshylyq kerek. Shetel tilderin oqyp bastaǵan adamdarǵa eń aldymen sol eldiń mádenıetimen, salt-dástúrimen, turmys-tirshiligimen tanysqan durys. Sonda ǵana tildi tez ári ońaı úırenýge bolady. Bir jańa tildi jetik bilgen oqýshylaryma, zamandastaryma ekinshi jańa til úırenińizder dep keńes beremin. Óıtkeni, bir tildi meńgergen adam ekinshi tildi de tez úırenip ketedi. Onyń ústine jahandaný, jańa tehnologııalar zamany da til bilýdi talap etedi. Dáriger bolsańyz da, ınjener bolsańyz da til bilý artyq emes», — deıdi ol.

Gúlbaný oqýshylarynyń bilim qýǵan básekege qabiletti maman bolǵanyn qalaıdy.

«Oqýshylarymdy tek mektep baǵdarlamasymen oqytpaımyn. Til úırenýge degen qyzyǵýshylyqtaryn oıatý maqsatynda osy kúnge deıin birge jumys istegen sheteldik áriptesterimmen onlaın kezdesýler, vıdeo formatta sabaq materıaldaryn uıymdastyramyn. Óıtkeni, ata tilin qadirleıtin, birneshe tildi jetik meńgergen azamattardyń óskenin qalaımyn. Oqýshylaryma tildik kýrstardan ótýge, tegin taǵylymdamalarǵa qatysýǵa árqashan keńes beremin», — deıdi Gúlbaný Qýanyshova.