«Bótelkedegi sý adamǵa qaýipti»- baspasózge sholý

ASTANA. 30 shilde. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 30 shilde, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Bes jyldan beri álemdi jaılaǵan qarjy-ekonomıkalyq daǵdarys pen jahandyq retsessııa tolastaýdyń ornyna odan ári jalǵasýda. Alaıda 2008 jyly bastalǵan depressııa búkil álemdi sharpyǵanymen, olardyń AQSh pen Eýropa Odaǵy ekonomıkalaryna keltirgen zalaly uqsas, biraq saldary bólek. Búgingi tańda bul aıqyndalyp keledi. Máselen, dál qazir AQSh ekonomıkasy qaıta jandana bastady. Alaıda Eýropa aýmaǵyndaǵy ekonomıkalyq ahýal múlde múshkil. Bulaı túıindeýge álgi daǵdarys pen retsessııanyń saldaryn tereń de muqııat zerttegen Nobel syılyǵynyń laýreaty, amerıkalyq makroekonomıst Pol Krýgmannyń dáıekti saraptamalary negiz bolyp otyr. Máselen, aıtýly ǵalymnyń 2008 jyly jaryq kórgen «De­pres­sııa ekonomıkasy qaıta oraldy ma?» (The Return of Depression Economics?) atty eńbeginde «Daǵ­darystar nege oryn alady?», «Eko­nomıkalyq daǵdarystardyń sal­daryn qalaı tizgindeýge bolady?» sııaqty ótkir saýaldardyń jaýabyn izdese, 2013 jyly bas­padan shyqqan «Bul daǵdarysty dál qazir tizgindeý kerek!» («End This Depression Now!») at­ty jáne bir saraptamalyq zert­teýin­de joıqyn depressııany aýyz­dyqtaýdyń naqty joldary men ádisterin izdestiredi. Bul jaıynda tolyq bilgińiz kelse, «Egemen Qazaqstan» basylymyndaǵy «Amerıkalyq makroekonomıstiń paıymdary neni ańǵartady?» atty saraptamaǵa kóńil aýdarǵanyńyz jón.

Osy gazette «General 11 jylǵa sottaldy» degen maqala berilgen. Keshe Qorǵanys mınıstrligi qarý-jaraqpen qamtý basqarmasynyń bastyǵy bolǵan general Almas Ásenov 11 jylǵa sottaldy. Almatynyń qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq áskerı sotynyń sheshimimen ol jazasyn qatań rejimdegi kolonııada óteıtin boldy. Bıylǵy qańtar aıynda qu­qyq qorǵaý qyzmetkerleri A. Áse­novti 200 myń dollar para alyp jatqan jerinen qolǵa túsirgen bolatyn. Ol parany áskerı tehnıkalardy jóndegeni týraly «Ýkrspetseksport» kompanııasy qyzmetkerlerine jalǵan qujat resimdep bergeni úshin alǵan kórinedi. Áskerı sottyń sheshimimen A. Ásenovke para bergen Ýkraına azamattary Alek­sandr Shkolıarenko men Alek­sandr Hrýlev kináli dep tanylyp, 6 jylǵa bas bostandyqtary­nan aıyryldy. Ekeýiniń de múlki tárkilendi. Áskerı tehnıkany jóndeý kelisimine baılanysty jasalǵan qujattar tiziminde byltyr Shym­kent mańynda apatqa ushyraǵan AN-72 ushaǵy da bar bolyp shyqty.

***

«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy Qazaqstandy «Ortalyq Azııa boıynsha ishimdikti kóp qabyldaıtyn memleketterdiń biri» dep tanyǵan bolatyn. Statıstıkaǵa súıensek, árbir qazaqstandyq jylyna 11 lıtr ishimdik ishedi. Tipti, halqy bizden kóp Qytaıdyń ózi monıtorıng tiziminde bizden keıingi orynda bolyp shyqty. Sol sebepti búginde elimizde ishimdikpen kúresý, qoǵamdy alkogolden alastatyp, salamatty ómir saltyn qalyptastyrýǵa úndeý, ishimdik ishetinderdiń qataryn azaıtý - basty nazarda. Osyǵan oraı, «Baýyrjan qory» bastaǵan «Seniń tańdaýyń» Respýblıkalyq qoǵamdyq qozǵalysy «Іshimdikti ynsappen tutyný» naýqanyn ótkizýde. Uıymdastyrýshylardyń kózdegeni - jurtshylyqqa ishimdikti shekten tys tutyný adamnyń ózine ǵana emes, búkil qoǵamǵa úlken yqpal etetinin, sondaı-aq densaýlyq úshin qaýipti ári zııan keltiretini jaıynda túsindirý jumystaryn júrgizý. Qyrkúıek aıyna deıin sozylatyn naýqan sheńberinde Astana, Qaraǵandy qalalarynda úgit-nasıhat jumystary júrgizilse, Almatynyń birqatar túngi klýbtarynda alkotester-salpynshaqtary tegin taratylmaq. Shaǵyn alkotester-salpynshaqtardyń kómegimen qalaǵan adam aǵzasyndaǵy ishimdik deńgeıin anyqtaı alady. Bul maqala «Oılanyp ishseń, opyq jemeısiń» degen ataýmen basylǵan.

Osy basylymda «Bótelkedegi sý adamǵa qaýipti» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Ǵalymdar «bótelkedegi sýdyń paıdasynan zııany kóp» degen qorytyndyǵa keldi. Hımııalyq saraptama barysynda mundaı sýlardyń quramyndaǵy zalalsyzdandyrýshy zattar, farmatsevtıkalyq preparattar jáne basqa da hımıkattar úlesi joǵary ekendigi anyqtaldy. Atalǵan zattardyń barlyǵy adam densaýlyǵyna aıtarlyqtaı zalal keltirýi múmkin. Onymen salystyrǵanda qubyrdaǵy sý áldeqaıda taza. Bul týraly Rbcdaily gazeti habarlady. «Adam densaýlyǵyna paıdaly», «taza sý» dep jarnamalanyp jatqan bul sýlarǵa qatysty budan buryn da birneshe ret aıtylǵan. Zertteýlerge súıensek, mundaı sýdaǵy eń qaýipti dúnıe - plastıkti jasaýda qoldanylatyn bısfenol-A. Bul zat bótelke jyly jerde biraz ýaqyt turǵan kezde bólinedi eken. AQSh-taǵy zertteýlerdiń birinde qatysýshylardyń 95 paıyzynyń zárinde bısfenol-A anyqtalypty. Osy jolǵy zertteýdi júrgizgen avstralııalyq taksologııa professory Krıs Ýınderdiń aıtýynsha, janýarlarǵa jasalǵan tájirıbeniń arqasynda bısfenol-A-nyń ártúrli aýrýlarǵa sebepshi bolatyny dáleldengen. Ondaı dertterdiń qatarynda ósý júıesi, qalqansha bezi, ortalyq júıke júıesi qyzmetteriniń buzylýy sııaqty qaýiptileri de bar. Shamadan tys semirip, qan qysymy kóterilse de bótelkedegi sýdyń áseri deýge bolady. Biraq bısfenol-A-nyń adamǵa zııanyna baılanysty ǵalymdar oıy ártúrli. Sebebi, adam men janýarǵa bir element ne árekettiń áseri árqalaı. Zertteý jumystary ázirshe janýarlarǵa júrgizilgen.

***

«Bıyl Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Tahaýı Ahtanovtyń týǵanyna 90 jyl tolady. Aqtóbe óńiri bul datany respýblıkalyq kólemde atap ótkeli otyr. Oblys ortalyǵynda Tahań men lırıka dúldúli Qýandyq Shańǵytbaevqa birtutas eskertkish kesheni ornatylady. Jyl boıy T. Ahtanovtyń «Shyraǵyń sónbesin» romany boıynsha «Oqıtyn ólke» aktsııasy ótkiziledi. «Tahaýı taǵylymy» degen atpen Qazaqstan drama teatrlarynyń HHІ respýblıkalyq festıvali, osy festıval aıasynda «T. Ahtanov jáne qazirgi qazaq dramatýrgııasy» atty ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa uıymdastyrylady. Bular toı aıasynda ótkiziletin sharalardyń birqatary ǵana», dep jazady «Qazaq ádebıeti» gazeti. Bul maqala «Jańa órleýdiń basy edi» degen atpen berilip otyr.