Boljam kóńil kónshiterlik – sý resýrstary jónindegi sarapshy Soltústik Araldyń oralýy jaıynda
- Jobanyń birinshi kezeńinde naqty qandaı nátıjelerge qol jetkizildi jáne ekinshi kezeńde qandaı is-qımyl qamtylmaq? Jobany júzege asyrýǵa qandaı uıymdar nemese mamandar jumyldyrylady?
- Dúnıejúzilik bank Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrligimen birlesip, Soltústik Aral teńizi boıynsha jobanyń jańa kezeńin daıyndap jatyr. Birinshi kezeń sátti ótti jáne jahandyq rezonans týdyrdy. Birinshi jobanyń nátıjeleri mynadaı: birqatar gıdrotehnıkalyq qurylystardy salý esebinen Syrdarııa ózeniniń ótkizý qabileti jaqsardy. Tosqaýyl salý arqyly Soltústik Aral teńiziniń deńgeıi turaqtandyryldy. Qazir teńiz deńgeıi 42 metrlik jobalyq belgide tur. Tehnıkalyq tilmen aıtqanda, «sý aınasy», ıaǵnı sý beti eki esege jýyq ulǵaıdy. Sýdyń tuzdylyǵy birneshe ret tómendedi jáne qazir shamamen 10 paıyz. Sýdyń tuzdaný deńgeıi joǵary bolǵan qıyn-qystaý jyldary Aral teńizinde ómir súre alatyn balyqtyń negizgi túri kambala edi. Qazir onda 20-dan astam balyq túri tirshilik etedi. Olardyń kópshiligi kásipshilikke jaramdy. Soǵan oraı, bul aımaqtaǵy balyq óndirisiniń damýyna nemese qaıtadan qanat jaıýyna serpin berdi. Sondaı-aq, joba halyqtyń kóshi-qonyna da úlken áser etti. Eger buǵan deıin kóship ketýshilerdiń legi qalyń bolsa, joba aıaqtalǵannan keıin adamdar aımaqqa oralyp, ózderiniń dástúrli kásibimen qaıta aınalysa bastady. Densaýlyq saqtaý mınıstrliginde naqtylaý qajet shyǵar, degenmen halyqtyń densaýlyǵy da jaqsardy degen statıstıka bar. Ásirese respıratorlyq aýrýlar tómendedi.
Ekinshi joba birinshisinde qol jetkizilgen jetistikterdi bekite túsýge baǵyttalǵan. Buǵan qosa, jobanyń ekinshi kezeńi anaǵurlym jan-jaqty. Joba ınfraqurylymy bar sý nysandaryn salý men qaıta jańǵyrtýdy ǵana emes, sonymen qatar ekonomıkanyń ártúrli sektorlarymen baılanysty is-sharalardy qarjylandyrýǵa baǵyttalǵan komponentti de qarjylandyrady. Bul týrızm, rekreatsııalyq qyzmet, balyq sharýashylyǵy, mal sharýashylyǵy, ósimdik sharýashylyǵy jáne ormandy qalpyna keltirý salalaryndaǵy katalızator is-sharalar bolmaq. Aral teńiziniń qurǵap qalǵan tabanyna sekseýil otyrǵyzý josparlanǵan. Ekinshi joba osy baǵyttardaǵy ártúrli bastamalar men ilki jobalardy qarjylandyrýǵa tyrysady.
Sonymen qatar, Dúnıejúzilik bank ınfraqurylymdy salýǵa ınvestıtsııa sala otyryp, olardy uzaqmerzimdi kútip ustaý, paıdalaný jáne basqarý máselesin mindetti túrde eskeredi. Sondyqtan jobada osy aspektilerge baǵyttalǵan úshinshi komponent bar. Osylaısha salynatyn ınfraqurylym kóptegen jyldar boıy qyzmet etedi. Úshinshi komponentte aqparattyq derekter bazasyn qurý, sý resýrstaryn basqarýdyń avtomattandyrylǵan ádisteri, sondaı-aq bógetterdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi is-sharalar kózdelgen.
- Dúnıejúzilik banktiń qarjylandyrý somasy qandaı? Bul qarajat qandaı paıyzben jáne qansha ýaqytqa beriledi? Bólingen bıýdjettiń ıgerilýin kim baqylaıdy?
- Qarjylandyrý somasy áli de naqtylaný ústinde. Óıtkeni tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme ázirlenip, memlekettik qurylys saraptamasynan ótip jatyr. Bekitilgennen keıin jobanyń quny, ásirese ınfraqurylymdyq komponent bóliginde belgili bolady. Jobalardyń qunyn esepteýdiń barlyq ádistemesi qazaqstandyq standart boıynsha júzege asyrylady.
Al qarjylandyrý úlesine keletin bolsaq, Dúnıejúzilik bank joba qunynyń 85, al Qazaqstan 15 paıyzyn qarjylandyrady dep aldyn ala talqylanǵan bolatyn. Biraq bul máselege jobalyq tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme bekitilip, banktiń saraptamasyna usynylǵannan keıingi jobaǵa qatysty kelissózder satysynda qaıta oralamyz.
Tehnıkalyq qadaǵalaýǵa keletin bolsaq, jobany Dúnıejúzilik bank qarjylandyrǵan kezde, onyń qarjylyq basqarý, satyp alý jáne banktiń basqa da qaýipsizdik saıasaty boıynsha erejeleri qandaı proportsııada bolsa da qoldanylady. Sondyqtan tehnıkalyq qadaǵalaýdy konkýrstyq negizde tańdalǵan kompanııa júzege asyrady.
- Internette ózin klımattyń ózgerýi salasyndaǵy sarapshy dep ataıtyn jáne Aral teńizin qalpyna keltirý úshin jumys isteıtin Altaı Aınabektiń beınerolıkteri tanymal bolyp keledi. Ol belgili bir jerde jaýyn-shashynnyń mol túsýine múmkindik beretin tehnologııany qoldanady. Sizdiń oıyńyzsha, Araldyń qaıta oralýyna mundaı ádis qolaıly ma? Mundaı jasandy aralasý saldarynan bolashaqta qandaı yqtımal qaýip týyndaýy múmkin?
- Álemde ártúrli tehnologııa óte kóp. Bul tehnologııaǵa egjeı-tegjeıli túsinikteme berýge daıyn emespin. Biraq meniń bilýimshe, bul jańa tehnologııa emes, Arab Ámirlikteri ony sońǵy ýaqytta qoldanyp keledi. Sondaı-aq, meniń bilýimshe, bul tehnologııa uzaq merzimdi taldaý men saraptamadan ótken joq. Eger adam aǵzasymen uqsastyqta qarastyratyn bolsaq, onda belgili bir aýrý tym órship ketse, onda dári-dármektiń kómeginsiz saýyǵa almaısyz. Bul tehnologııa janama áserleri bolýy múmkin osyndaı dárilik aralasýǵa uqsaıdy. Bul tehnologııany qoldaný tereń taldaýǵa, onyń saldaryn, janama áserlerin jáne taǵy basqalaryn zertteýge negizdelýi kerek.
Bul janama áserlerdiń tehnologııany qoldanýdyń negizgi artyqshylyqtaryn qanshalyqty toqtata alatyndyǵyn baǵalaý qajet. Máselen, Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa mınıstrligimen birlesip daıyndap jatqan Aral teńizi jobasynda tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme daıyndaýǵa jáne ekologııalyq ári áleýmettik baǵalaýdy ázirleýge 1,5 mln dollar grant bóldik. Tásil kásibı. Bul siz aıtqan tehnologııaǵa da qatysty. Ony qoldanylatyn aýmaqqa baılanystyra otyryp zertteý kerek.
- Joǵaryda aıtylǵandardy qorytyndylaı kele, barlyq qabyldanǵan is-sharany eskere otyryp, Aral teńiziniń jaǵdaıyn jaqsartý boıynsha qandaı boljam jasaı alasyz?
- Boljam kóńil kónshiterlik. Óıtkeni bizde sátti bolǵan birinshi jobanyń tájirıbesi bar. Biz osy jetistikke súıene otyryp, ony damytýǵa tyrysamyz. Dúnıejúzilik bank ádette tehnıkalyq sheshimdi usynbaıdy, ol bilim, tájirıbe jáne saraptama usynady. Ol 80 jyl buryn qurylǵan jáne álemniń 189-ǵa jýyq eli banktiń múshesi sanalady. Dúnıejúzilik bank álemniń ár túkpirindegi jobalardy qarjylandyrady. Árıne, Aral teńiziniń tájirıbesi aıryqsha.
Mundaı kólemdegi teńiz is júzinde keýip qaldy. Degenmen, belgili bir tehnologııalar qoldanylǵanymen bolǵan qaıǵyly oqıǵalar men kishigirim mysaldar bar. Sondyqtan da Aral teńiziniń Qazaqstandaǵy soltústik bóligi úshin sheshim tabýǵa bolady jáne jasalyp ta jatyr. Qazir tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme daıyn. Sheshimniń tórt túrli nusqasy qarastyryldy jáne eń ońtaıly nusqaǵa toqtaldyq. Ol negizinen osy sheshimdi sátti júzege asyrý úshin sý resýrstarynyń qanshalyqty jetkilikti ekenin eskeredi.