Bolǵan ananyń músini qalaı jasaldy
«Álemdik deńgeıdegi madam Tıýsso mýzeıiniń tájirıbesin alsaq, olar árdaıym jáne ártúrli gıperrealıstik beıne jasaıdy. Mysaly, bılik basyna jańa prezıdent kelse, mindetti túrde onyń músini jasalady. Onyń qatarynda tarıhı tulǵalar da bar. Bolǵan ananyń músinine kelsek, aldymen arheologtar onyń beınesin jasap berdi. Músin shynaıy bolýy úshin tulǵaǵa qatysty ár derek óte mańyzdy. ıAǵnı murny, kózi men bet-júziniń pishini - bári mańyzdy. Tulǵaǵa qatysty matematıkalyq derekter belgili bolǵan soń, odan ári iske músinshi kirisedi. Bolǵan ana týraly jınalǵan bar málimetterge súıene otyryp, onyń beınesin aınytpaı jasaýǵa tyrystym. Aldymen bet-beınesi, sodan soń qasy, shashy japsyrylady», - dedi Aıdos Esmaǵambetov.
Aıtýynsha, buryn músinshiniń áıel beınesin jasaý tájirıbesi bolmaǵan. Alǵash ret ótken jyly tanymal ánshi Roza Baǵlanovanyń músinin jasaǵan.
«Bul - meniń alǵash ǵylymı jumysym. Al ǵylymda qatelik jiberýge bolmaıdy. Ǵylymda antropologııalyq ólshem degen túsinik bar. Árıne, jumys barysynda arheolog mamandarmen únemi baılanysta boldym. Músinniń ár núktesin aıaqtaǵan soń arheologtarǵa kórsetip otyrdym. Ózimizge jaqyn mońǵoloıd jáne azıat mımıkasyn da qostym. Músin ónerinde bireýden kóshirý nemese óz oıynan shyǵarý degen bolmaıdy, onyń ústine tarıhı tulǵa», - deıdi músinshi.
Aıta keteıik, búgin elordadaǵy QR Ulttyq mýzeıinde Bolǵan ananyń músini kórmege qoıyldy.
Sondaı-aq, kópshilik nazaryna músinnen basqa birqatar qundy jádigerler usynyldy.
Odan bólek, otandyq arheolog Aıbar Qasenalın Bolǵan ana Joshy hannyń qyzy ma, kelini me degen saýalǵa qatysty pikir bildirip, genetıkalyq taldaý jasalǵanyn aıtqan edi.