«Bolashaqtyqtardy» jumyspen qamtýdy júıeli sheshý kerek
El kelesheginiń kesteli, ult bolashaǵynyń bederli bolýyn jastarmen baılanystyratyn jas Qazaqstannyń salıqaly saıasatynyń osy syndy parasatty paıymmen saryndas jatqandyǵy sondyqtan. Táýelsiz memlekettiń tizginin ustap, týyn tikteıtin jas urpaq tárbıeleý maqsatynda, ıakı bir kezderi salqyn saıasat kermesinde kúngeıi ketip, kóleńkesi ǵana qalyp, kómeskilenip ketken ultjandy, ushqyr oıly zııaly qaýym qaımaǵyn qaıta qalyptastyrý jolynda eńseli elimiz bilim qýǵan talaby tegeýrindi jastarǵa jan-jaqty jaǵdaı jasap, keń qulashty qoldaý kórsetýde.
Adýyndy memleket bolýdyń alǵysharty - adam resýrsynyń sany men sapasynda. Al demografııalyq máselesi ózekti kúıde qalyp otyrǵan ulan-ǵaıyr elimizdiń ulylyǵyn ulyqtaıtyn kórsetkish birinshi kezekte adam resýrsynyń sapasy bolmaq. Sondyqtan da Qazaq eli «Bolashaq» baǵdarlamasyn sapaly bilimniń boıtumaryna balap, básekege qabiletti jasampaz jastardyń jańa kelbetin jasaýdyń joly retinde shet elde oqytý tájirıbesin júrgizip keledi. Zamanaýı talaptarǵa saı bolyp, álemdik damý kóshinen keıindep qalmaýdyń birden-bir joly - bilim berýdiń ozyq úlgisi negizinde ıntellektýaldy ult qalyptastyrý. Halqynyń basym kópshiligi bilimdi bolatyn memleket damý jolynda jasampaz, áleýmettik-ekonomıkalyq toqyraýǵa tózimpaz keledi.
Osy oraıda Elbasymyzdyń kóregen saıasaty negizinde keń kólemdi aýqym alyp úlgergen «Bolashaq» halyqaralyq baǵdarlamasynyń memlekettik máni zor. Baǵdarlama sapaly bilimge, ultaralyq qarym-qatynastyń nyǵaıýyna, mádenı keńistiktiń keńeıýine jol ashatyn bolǵandyqtan, «Bolashaq» - ekonomıkalyq, saıası, áleýmettik-mádenı damýdyń jańa satysyna kóterilgen Qazaqstan úshin kemeldengen kezeńge bastaıtyn keleshektiń kelisti kópiri. Jas urpaq shet el álemin ulttyq álemmen salystyryp, jasyǵynan asylyn bólip alatyn jańasha kózqaraspen aıshyqtalǵan dúnıetanym qalyptastyryp, kórgen-bilgenin, oqyp-túıgenin el múddesine saı tájirıbemen ushtastyryp, belgili bir salany damytýdyń tıimdi jolyn tabatyn iskerlik qasıet pen biliktilikke qol jetkizip keledi degen abyroıly senimmen jyl saıyn san alýan memleketterge jóneltilýde. «Bolashaqtyń» álemdik keńistikte Qazaq eliniń mártebesin marqaıtqan, bedelin bıiktetken baǵdarlama ekendigi aqıqat. Biregeı baǵdarlamanyń arqasynda ózge memleketter Qazaqstandy gýmmanıstik bastamanyń bıiginde turǵan táýelsiz el turǵysynan tanyp, júregi jalyndy, aqyly alymdy, talapty da daryndy jastaryna jaǵdaı jasap jatqan jasampaz jas memleket retinde joǵary baǵalaıdy.
Desek te «Bolashaq» baǵdarlamasy el múddesine saı jemisti nátıje berip jatyr ma? Árıne halyqaralyq bilim berý baǵdarlamasynyń jalpy ıdeıasy quba-qup ekendigine shúbá keltirýge múldem bolmas, biraq sol jarqyn ıdeıany júıeli túrde júzege asyrý ıdeologııasy qalaı júrgizilip jatyr?
Ózekti órter máseleniń biri - ózge elge baýyr basyp, óz elin ógeısinip, elge oralmaı qalǵan qandastardyń senim júktegen qazaq jurtynyń aldyndaǵy jaýapsyzdyǵy. Ádette oralmaı qalatyndardyń basym kópshiligi bakalavrlar sanatynan. Olaı bolýy da ǵajap emes, sebebi tolyqqandy qalyptaspaǵan sananyń sıqyr bılegendeı sergeldeńge túsip ketý qaýpi bar. Mektep bitire sala jańa orta jaǵdaıyna túsken jas sana tym ásershil, áýes ári eliktegish keledi. Tulǵa retinde tolysyp, azamat retinde aıqyndalyp úlgermegen jas býynnyń Batys mádenıetiniń áserine tez boı aldyratyndyǵy da sondyqtan bolar. Shet elge shyqqan balanyń boıynda jańa mádenı ortaǵa beıimdelý men boı aldyrý kúresi qatar júretindikten, qaısysynyń basym túsetindigi beımálim. Osy turǵyda tárbıe men ulttyq sana sezimniń kúshtiligi synalady. Qazirgi tańda «Bolashaq» baǵdarlamasynyń tıimdiligin arttyrý aıasynda bakalavrlar sanyn qysqartyp, basym mamandyqtar boıynsha magıstrlerdi daıarlaý máselesine aıryqsha nazar aýdarylyp jatqandyǵynyń bir sebebi de bakalavr dárejesi boıynsha oqıtyn jastardyń psıhologııalyq turaqsyzdyǵymen tamyrlas jatyr. Elge oralmaǵan árbir jas maman ınvestıtsııa salynǵan, biraq ıgerilmegen ulttyq resýrs bolǵandyqtan memleket qyrýar shyǵynǵa qalyp otyr.
Ekinshi másele, «Bolashaq» baǵdarlamasynyń túlekteri arasynda beleń alyp bara jatqan jumyssyzdyqqa kelip tireledi. Bunyń basty sebebi - basym mamandyqtar boıynsha bilikti kadrlardy belgili bir salanyń qozǵaýshy kúshi retinde daıarlaý jan-jaqty júrgizilip jatqanymen, salmaqty ınvestıtsııa salynǵan sol resýrstardy utymdy túrde ıgeretin, naqty iske jumyldyratyn salalyq ınfraqurylymdardyń joqtyǵy. Túlekter elge oralǵanymen jıǵan-tergen tájırıbesi men bilimin óndiriste óristete almaıdy. Bul máselele, ásirese, týrızm jáne qonaqjaılylyq isi mamandaryna tikeleı qatysty. Memleketimiz jastardy shet elge damymaǵan salany damytý úshin jiberetindigi túsinikti, biraq ınfraqurylymy joq salany tik turǵyzý da múmkin emes qoı. Qazirgi tańda «Bolashaq» túlekteri tarapynan jumystyń joqtyǵy jóninde túsirilgen shaǵymdar retsiz dep qabyldanyp, shet elde bilim alyp kelgen mamandardyń jumyssyzdyǵy «olardyń tek joǵary jalaqy talap etetindigimen baılanysty» degen pikir taralǵan. Jumyspen qamtý máselesin jastardy aýylǵa jiberýmen sheshýge bolatyndyǵy da «Dıplommen aýylǵa» urany aıasynda aıtylyp júr. Jas mamandarǵa taǵy da aýylda qyzmet isteýge múddeli emes degen kiná taǵylady. Sonda «Bolashaq» baǵdarlamasynyń túlekteri el bolashaǵy meniń qolymda dep at arbamen aýylda týrıst tasýy qajet pe? Aýylǵa týrıstik ındýstrııa tútininiń ısi áli jetken emes. Mamandardyń barlyǵy derlik Astana men Almaty keńistiginde shoǵyrlanyp qalǵan. Otandyq ýnıversıtetterde bilim alǵan týrızm mamandaryn bylaı qoıǵanda, shet elde oqyp kelgen kadrlardyń ózderi óz salasynda qyzmet istemeı, reti kelgen túrli jumystardy atqaryp júr. Memleket tıisti jaǵdaılar jasady, halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵy da mamandardy jumysqa ornalastyrý jaǵynan qoldaý kórsetýdi jańa qarqynmen jolǵa qoıyp jatyr, degenmen júıeli retteý bolmaǵandyqtan búgingi kúni «bolashaqtyqtardyń» meńgergen mamandyǵy boıynsha jumys tabýy qıyn bolyp tur.
Keńes dáýiriniń de kelisti jaqtary bar-aý, osyndaı mamandardy jumysqa ornalastyrý isi júıeli túrde rettelip, keńes kezindegideı iriktelgen mamandar toby árbir aımaqqa mindetti túrde bekitilse, turǵyn úımen qamtamasyz etilip, naqty jumys oryndary men biliktiligine saı laýazymdar usynylsa, ozyq oıly mamandar qazirdiń ózinde-aq qolǵa alynyp, júzege asyrylyp jatqan memlekettik jobalarǵa tartylsa týrıstik áleýeti joǵary respýblıka óńirleriniń damýynda jańa serpin paıda bolyp, mamandar da óz qabiletteri men ıdeıalaryn júzege asyrýdyń shynaıy múmkindigin ıelener edi. Mamandardyń birqatary Kendirlini, bir bóligi Ulytaýdy, endi bir legi Býrabaıdy kóterýge mindetti bolyp, top-tobymen tıisti aımaqtarǵa memlekettik tapsyrmamen jiberilse, jan-jaqta júrgen mamandardy jınaqtap, osy iske júıeli túrde jumyldyrý joldary qadaǵalanyp, rettelse, jastardyń aýqymdy bóligi Astana men Almatyda shoǵyrlanbaı, elimizdiń ózge óńirlerin órkendetýge úlesterin qosar edi. Memlekettiń tapsyrysyna saı belgili bir mamandyqtar boıynsha shet elde bilim alyp, basqa salalardy baǵyndyrýǵa májbúr bolǵan bilikti mamandardyń ekonomıkalyq tıimdiligi qumǵa sińgen sýmen teń. Taǵy da memleket qarjysynyń aǵyn sýmen aqqandyǵynyń aıǵaǵy.
Bastapqy kezde memlekettiń qoldaýymen cheh tilinde bilim alǵan tulǵalar da otanǵa oralǵannan soń tildik turǵydan kóp qıyndyq kóretinderin alǵa tartady. Jumys berýshiler aǵylshyn tildi mamandardy alýǵa múddeli bolyp, cheh tilinde oqyǵan kadrlar básekege qabiletsiz dep tanylady. Bul másele de memleket múddesine qaıshy kelip, bilikti mamandardyń múmkindikterin shektep, bilimge degen memlekettik ınvestıtsııanyń tıimdi ıgerilmegenin bildiredi.
Endi bir másele - el múddesin qorǵaýdy kózdegen «Bolashaq» stýdentteri tarapynan suraq týdyrǵan baryp-kelý bıletterine qatysty jaıtqa baılanysty bolmaq. Búgingi kúni stýdentterdiń ushyp barý bıletteri oqý jylynynyń basynda bir bólek, al qaıtý bıletteri jyl sońynda bir bólek satyp alynady. Orta eseppen bir jaqty bılettiń quny 184 000 teńgeni quraıdy, qaıtý bıleti de sol sanmen shamalas, ıaǵnı ár stýdenttiń barý jáne qaıtý bıletiniń quny shamamen 368 000 teńgeni quraıdy degen sóz. Al eger de halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵy eki jaqty ushý bıletin «ashyq merzim» (bılet s otkrytoı datoı) negizinde satyp alsa, mundaı bıletterdiń quny áldeqaıda arzan bolǵandyqtan bólingen qarjyny tıimdi túrde ıgerer edi.
Memleket qoldaǵan ıgi bastamany baıypty da baısaldy túrde bir nátıjege jetkizip, berekeli túrde bitire bilý barlyǵymyzǵa azamattyq syn, sondyqtan da «Bolashaq» ultjandy urpaqtyń zamanaýı oılary men bastamalarynyń uıtqysy bolatyn baǵdarlama beınesin joǵaltpaǵandyǵy abzal.