«Bolashaq» halyqtyq baǵdarlamaǵa aınaldy - A.Ahmetjanov
tereńirek oqytý mektebiniń (SAIS) magıstratýrasyna oqýǵa tústi. Atalmysh mektep halyqaralyq qarym-qatynastar men álemdik ekonomıka salasynda mamandardy daıyndaý jóninen Garvardpen jáne Kolýmbııamen qatar turǵan, AQSh-taǵy, jalpy álemdegi barynsha bedeldi oqý oryndarynyń biri bolyp tabylady.
- Men magıstr deńgeıi úshin «Energetıkalyq resýrstar, qorshaǵan orta, tehnıka jáne tehnologııalar» jáne «Halyqaralyq qarjy» degen 2 mamandyqty tańdadym. SAIS-te usynylǵan mamandyqtardyń ishinde men úshin eń tartymdylary ári Qazaqstannyń órkendeýine laıyqty úles qosý úshin qajettisi de osylar boldy. Al Qazaqstanda men Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetinde «Halyqaralyq ekonomıkalyq qarym-qatynastar» mamandyǵy boıynsha joǵary bilim alǵan bolatynmyn.
- Anýar Muratuly, úırenshikti júıden bólek, shetelde oqý barysy birinshi kezekte sizge neni úıretti?
- AQSh-taǵy bilim berý júıesi sol jyldardaǵy (1998-2000 jyldar) qazaqstandyq júıeden áldeqaıda aıryqsha. Ol stýdentterdiń ózdigimen bilim alýǵa barynsha baǵyttalǵan, onda qandaı da bir «ıdeıalardy tyqpalaý» degen joq. Alǵashqy kezderi óziń tańdaý jasap, sabaqty óz erkińmen oqyǵandyqtan, qıyn boldy. Kóp ýaqytymdy kitaphanalarǵa jumsap, toppen jumys isteýge úırendim. Oqý, óz kózqarasyńdy jetkize bilý, óz ustanymyńdy qorǵaý, basqalardyń oı-pikirin tyńdap, odan paıda shyǵarýdy da úıretti.
- Alǵan bilimińizdiń Otanǵa oralǵasyn qanshalyq paıdasy tıdi? Dáliregi, bilim-biligińizdi tıisinshe qoldana aldyńyz ba?
- Oqýymdy bitirgennen keıin mamandyǵymdy eskere otyryp, «Qazaqoıl» Ulttyq munaı-gaz kompanııasynda jumys isteı bastadym. Alǵashqy kúnderden bastap-aq, shetelde jınaǵan bilimimdi jumysta qoldanýǵa tyrystym. Alǵashqy kúnderdiń «eıforııasy» ótkennen keıin, ózim sııaqty aldyna úlken maqsat qoıǵan myńdaǵan jastarmen «jaqsy maǵynada» básekege túsetinimdi túsindim. Búgin men «bolashaqtyqtar» ózderin taýyp, suranysqa ıe bolǵanyna, úlken jetistikterge qol jetkizip jatqandyǵyna shyn júrekten rızamyn.
Jumys istep júrgen alǵashqy kúnderde ózim úshin bir nárseni kókeıge túıdim: jaqsy bilim alý jetkiliksiz, ony tájirıbede paıdalana bilý jáne turaqty jetildirip otyrý qajet. Meniń oıymsha, maǵan jumysymda kómektesetin negizgi ereje osy. Onyń ústine, jaǵdaıǵa saraptama jasaı bilý, ózdigińnen sheshim qabyldaý, bastamalar usyný, nátıjelerge qol jetkizý - Qazaqstanda kádege jaratyp otyrǵan shetelde alǵan negizgi bilimimniń biri.
- Bilim alýdan basqa, shetel Sizge ne berdi, qandaı tustary este qaldy?
- Eń aldymen, ózińe, óz kúshińe jáne múmkindikterińe senýge úıretti. AQSh-taǵy oqý - shetelge alǵash ret uzaq ýaqytqa shyǵýym boldy. Úıden alysta, jalǵyz, jat el, bóten til. Barlyǵy saǵan, seniń is-áreketińe baılanysty bolǵandyqtan, osynyń bárine tózýge tyrysasyń.
Ekinshiden, jaýapkershilikke úıretti. Prezıdenttik baǵdarlama stıpendıaty ataýynyń ózi osy bedeldi mektepke stýdent retinde meni tańdaý kezinde ózekti faktorlardyń biri boldy. Sondyqtan, oqýymnyń birinshi kúninen bastap aıaǵyna deıin men úlken jaýapkershilikti sezindim, jaı ǵana stýdent emes, óz elimniń, halqymnyń, Elbasymnyń ókili boldym. Sol kezderi meniń sheteldegi kýrstastarymnyń kópshiligi Qazaqstan týraly az biletin. Olardyń elimiz týraly pikiri shetelde bilim alyp jatqan stýdentter - qazaqstandyqtarǵa qarap qalyptasty. Biz oqýda bolsyn, sportta bolsyn, barlyq jaǵynan eń úzdik bolýǵa tyrystyq. Qajetti bilim alyp, ómirlik tájirıbe jınaýǵa, ony óz elimizde laıyqty paıdalanýǵa tyrystyq.
Úshinshiden, barynsha ashyqtylyq pen ártúrli adamdarmen erkin sóılesýge, aralasýǵa úıretti. Amerıka - ult, din, áleýmettik jaǵdaı jaǵynan, tipti jaı ómirge degen kózqaras jaǵynan jan-jaqty el. Sondyqtan, árbir jaǵdaıda sol sátke sáıkes ózińdi ustaı bilý kerek. Degenmen, ashyqtylyq pen árkimge túsinikti bolýyńdy umytpaý kerek. Qazir bul ońaı sııaqty. Al seniń jasyń 20-dan endi asqanda - bárine úırenýge tıissiń. Árıne, taǵy kóp nárse esimde qaldy: kóp estigen Amerıkadaǵy ómir, basqa elderdiń stýdentterimen qarym-qatynas, olardyń salt-dástúrlerimen jáne mádenıetimen tanysý. Oǵan qosa, Otanyńdy saǵyndyrǵan kúnder bar. Qalaı bolǵanda da, qandaı qıyndyqtar bolmasyn, bul jaqsy ýaqyt boldy dep sanaımyn. Oqý kezinde tanysqan kóptegen stýdenttermen dos bolyp qaldym, áli kúnge deıin aralasyp turamyz.
- Elbasy «Bolashaq» stıpendııasyn «serpindi joba» dep atady. Baǵdarlamanyń túlekteri elimizdiń damýyna qandaı úles qosyp otyr?
- «Bolashaqtyqtardyń» elimizdiń damýyna qosyp jatqan úlesi jaıynda kóp aıtyldy, qaıtalaǵym kelmeıdi. Búginde «Bolashaqtyń» stıpendıattary Qazaqstan úshin mańyzdy baǵyttardyń belsendi qatysyp keledi. Tek memlekettik qyzmette emes, jeke sektorda da. Túlekterdiń barlyǵy energııasy asyp-tasyp, súıikti isimen aınalysýda, úlken qurmetke ıe. Jalpy alǵanda, jumysta ǵana emes, jeke ómirinde de úlken jetistikterge jete bilgen adamdar dep bilemin.
- «Bolashaqtyqtardyń» barlyǵy baǵdarlamaǵa jáne onyń jańashyldyǵyna basa nazar aýdaryp keledi. Qalaı oılaısyz, atalmysh stıpendııa qanshalyqty qolaıly jáne memleket ony odan ári jaqsartýy úshin ne isteý kerek?
- «Bolashaq» stıpendııasy sanyn ósirýmen barynsha qolaıly boldy. Onyń ústine stıpendıattardyń geografııasy da barynsha keńeıdi. Eger buryn bul negizinen AQSh, Ulybrıtanııa jáne Germanııa oqý oryndarynyń stýdentteri bolsa, qazir Qytaı, Reseı de qosyldy. Jańa Zelandııada da oqıdy dep oılaımyn. Bul da baǵdarlamanyń qolaılylyǵyn baǵalaýǵa bolatyn faktor. «Bolashaq» halyqtyq baǵdarlamaǵa aınaldy dep sanaımyn.
Baǵdarlamany jaqsartýǵa qatysty aıtatyn bolsam, «jetildirýdiń shegi joq». Sondyqtan, belgili bir oń ózgerister áli de bolady dep oılaımyn. Qoryta kelgende, men «Bolashaq» stıpendıaty bolý múmkindigi týǵan, áli de osy múmkindikke qol jetkize alatyn árbir adam qandaı bolmasyn qıyndyqtarǵa qaramastan, ózine senip, joǵary bilikti maman bolýǵa tyrysýy kerek dep sanaımyn. Men «Bolashaq» baǵdarlamasynyń túlegi bolǵanymdy, Qazaqstannyń azamaty bolǵanymdy maqtan tutamyn.
Sonymen birge, Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa bizge degen turaqty qamqorlyǵy úshin, 1993 jyly «Bolashaq» halyqaralyq stıpendııasyn bekitý týraly sheshim qabyldaǵany úshin úlken alǵysymdy bildiremin. «Bolashaq» men úshin jańa múmkindikter ashty.