Bolashaq áskerı qyzmetshilerdi tarıh arqyly tárbıeleıdi (FOTO)

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Áskerı-patrıottyq tárbıe berý - joǵary patrıottyq sana-sezim, Otanyna degen adaldyq sezimi, Otanymyzdyń múddesin qorǵaý jónindegi azamattyq boryshty, mańyzdy konstıtýtsııalyq mindetti oryndaýǵa ázir bolýdyń negizi.

Bolashaq qazaqstandyq áskerı qyzmetshiler - áskerı-patrıottyq klýbtardyń tárbıelenýshileri, sporttyń áskerı-qoldanbaly túrleri boıynsha saıys jeńimpazdary, sondaı-aq respýblıkalyq áskerı-mektep ınternattarynyń tárbıelenýshileri, joǵary oqý oryndary áskerı kafedralarynyń stýdentteri.

Barlyq óńirlerde, qalalarda jastarymyzdyń bilim alýy, sportpen shuǵyldanýy jáne óz Otanynyń laıyqty azamatynyń barlyq qasıetteri bolýy úshin qolaıly jaǵdaılar jasalýda. Mańyzdy quramdasy óz ómirlerin beıbit ómirimiz úshin jan keshken batyrlar týraly áńgimeler, patrıotızmniń naǵyz mektebi týraly búkpesiz aıtyp beretin soǵys ardagerlerimen kezdesý bolyp tabylady. Sonymen, Almatyda áskerı gospıtaldiń klýbynda Qurlyq áskerleri Áskerı ınstıtýtynyń 300-ge jýyq kýrsanty «Qazaq dalasynyń batyrlary» derekti fılmin tamashalady jáne olarǵa Máskeýdi qorǵaý kezinde Uly Otan soǵysynyń qazaq batyrlarynyń erlikteri týraly aıtyp berdi. Bul týraly QR Qorǵanys mınıstrliginiń baspasóz qyzmetinen habarlady.

«Sizderdiń asyl maqsattaryńyz - ol Otan qorǵaý. Soǵyspaısyzdar dep úmittenemin. Alaıda, ol bolyp jatsa, myqty qorǵanymyz bar ekenin bilemiz», - dedi Keńes Odaǵynyń batyry general-maıor Ivan Panfılovtyń nemeresi Alýa Baıqadamova. Almaty qalasynyń qorǵanys isteri jónindegi departamenti uıymdastyrǵan is-sharaǵa generaldar keńesiniń ókilderi, Aýǵan soǵysynyń ardagerleri keldi. Ol «Nas mıllıony panfılovtsev» atty halyqaralyq eske alý vahtasynyń aktsııasy sheńberinde ótti. . Sonymen qatar Astanada QR QK Ulttyq áskerı-patrıottyq ortalyǵynyń kınokontsert zalynda «Jas ulan» respýblıkalyq mektebiniń, áskerı-patrıottyq klýbtardyń tárbıelenýshileri, 68665 áskerı bóliminiń áskerı qyzmetshileri, joǵary oqý oryndary áskerı kafedralaranyń stýdentteri, ıaǵnı, barlyǵy 300-den astam adamǵa «Stalıngrad úshin shaıqas» derekti fılmi kórsetildi. Kartına Stalıngradtyq aıqas týraly ǵylymda bar barlyq áıgili derekterdi, áskerı tarıhta osy ýaqytqa deıin balamalary joq Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń shaıqasy týraly syr shertedi.





Seıchas chıtaıýt